Aspergeri sündroom: lühike ülevaade
Lühiülevaade
- Sümptomid: tüüpilised nähud alates umbes 3. eluaastast, sageli hilinenud motoorne areng, kohmakus, stereotüüpne käitumine, vähenenud suhtlemisvõime, vähesed näoilmed, sageli räägib iseendaga. Sageli silmatorkavad "erihuvid".
- Põhjused ja riskitegurid: Tõenäoliselt on seotud mitmed tegurid, sealhulgas geneetilised tegurid, vanemate vanem vanus, ema infektsioonid raseduse ajal, võimalik, et enneaegne sünnitus, ema diabeet, ravimite kasutamine raseduse ajal.
- Diagnostika: Detailne anamnees (varasema ja perekonna ajaloo kogumine), välisvaatlused, psühhiaatrilised ja neuroloogilised uuringud, autismitestid.
- Ravi: käitumisteraapia, suhtlemistreening, toetav tegevusteraapia, füsioteraapia
- Prognoos: Aspergeri tõbi ei ole ravitav, kuid kannatusi ja sotsiaalset suhtlust saab soodsalt mõjutada.
Aspergeri sündroom: sümptomid
Sellegipoolest avastatakse Aspergeri sündroom lastel sageli alles koolieelses või koolieas. Mõjutatud isikutel on probleeme sotsiaalse suhtlemisega, mida võib näha näiteks eakaaslastega koos mängides. Näiteks on neil raskusi kaaslaste mõtete ja tunnetega kaasaelamisega ning teiste inimeste ja sotsiaalsete olukordadega kohanemisega. Neil on raske teiste näoilmeid, žeste ja hääletooni õigesti tõlgendada. Nad ise ei näita sageli peaaegu ühtegi näoilmet.
Sageli ei suuda Aspergeri sündroomiga lapsed ka kahepoolset vestlust pidada. Nad räägivad siis, kui tahavad ja neile endile huvipakkuvatel teemadel, ilma kuulajaga kohanemata. Nad ei mõista teise inimese peeneid signaale, näiteks teema vahetamiseks või vestluse lõpetamiseks. Sageli räägivad Aspergeri autistid ka iseendaga.
Teised võimalikud Aspergeri sündroomi sümptomid on ebatavalised märgatavad huvid ja teadmised, sageli kitsalt piiritletud ja mõnikord mitte väga praktilises valdkonnas (saarelikud anded). See väga spetsiifiline huvi võib olla näiteks patareid, kirikutornid või metallide sulamistemperatuur. Mõjutatud isikud võivad olla nii keskendunud ühele huvialale, et neil on vähe uudishimu ega tähelepanu millegi muu vastu (näiteks koolis). Selle tähelepanupuudulikkuse häire tõttu on Aspergeri sündroomiga lapsed sageli kehvad õpilased, hoolimata sellest, et neil on hea intelligentsus.
Lisaks ilmnevad Aspergeri autismi puhul mõnikord sensoorse taju häired. Näiteks on mõned haigetest väga tundlikud teatud lõhnade, helide, pindade või puudutusstiimulite suhtes. Igapäevastes olukordades võib see mõjutatud isikule kaasa tuua tõelise sensoorse ülekoormuse.
Kõigist raskustest hoolimata püüavad Aspergeri sündroomiga inimesed sageli mitte silma paista ja kompenseerida oma sotsiaalsete oskuste probleeme. See võib pikas perspektiivis olla väga kurnav ja üle jõu käiv ning võib põhjustada Aspergeri autistlike inimeste eemaldumist teistest.
Aspergeri sündroomi tugevused
Aspergeri sündroomiga inimestel on ka palju tugevaid külgi. Näiteks keele areng algab neil tavaliselt varakult: haiged lapsed saavad sageli rääkida enne, kui nad saavad vabalt kõndida. Aja jooksul arenevad nad välja väga keeruka, mitmekülgse ja suure sõnavaraga keele.
Lisaks on Aspergeri sündroomiga inimestel tavaliselt hea intelligentsus, mis on mõnes valdkonnas üle keskmise. Eespool nimetatud erihuve ja saarelisi andeid saavad mõned oma tööelus hästi ära kasutada.
Aspergeri sündroomi täiendavate tugevustena nimetatakse sageli siirust, lojaalsust, usaldusväärsust ja tugevat õiglustunnet. Aspergeri sündroomiga lapsed vastavad kiitustele ja tunnustustele sageli motivatsiooni ja tänuga.
Asjaolu, et keele areng ja intelligentsus on Aspergeri sündroomi puhul tavaliselt normaalsed, on oluline erinevus varase lapsepõlve autismist, mis on veel üks autistliku häire vorm.
Aspergeri sündroom: sümptomid täiskasvanutel
Aspergeri autismi silmatorkav käitumine ei ole täiskasvanud patsientidel sageli nii märgatav kui lapsepõlves. Täiskasvanutel on aga enamasti ka grammatiliselt õige, lihvitud kõnestiil ja detailne jutustamisstiil, mis aga vaevalt eristab, mis on oluline ja mis mitte.
Raskused sotsiaalses suhtluses mõjutavad mõnikord ka partnerluse teemat. Need, keda see mõjutab, näivad sageli külmad ja egoistlikud. Paljudel on raske potentsiaalsete partneritega kontakti luua. Kui suhe õnnestub, on paljudel raske vastata partneri nõudmistele intensiivse suhtlemise ja kaastunde järele.
Aspergeri sündroom võib mõjutada ka seksuaalelu: mõnel haigel inimesel on vaid väike vajadus füüsilise läheduse järele või isegi vastumeelsus selle vastu. Teised kindlasti soovivad seksi järele, kuid on konkreetsetes olukordades väga ebakindlad, sest seksuaalne intiimsus tuleneb intensiivsest vastastikusest empaatiast. Sellegipoolest ei tähenda Aspergeri sündroom täiskasvanutel, et stabiilne partnerlus ja oma pere loomine poleks võimalik.
Muudel juhtudel on aga täiskasvanutel esineval Aspergeri sündroomil kasulik mõju professionaalsele arengule. Nimelt siis, kui puudutatud saavad oma väljendunud erihuvi (näiteks arvutiteaduse vallas) oma töös kasulikult ära kasutada. Lisaks on paljud Aspergeri autistid tänu oma sageli kõrgetele kognitiivsetele võimetele võimelised saavutama professionaalseid ja eraelulisi eesmärke.
kaasuvad haigused (kaashaigused)
Aspergeri sündroomiga inimestel võivad tekkida täiendavad haigused või häired, eriti kriisiaegadel, nagu ümberpaigutamine, ümberõpe, puberteet, sünd või surm perekonnas. Kõige levinumad neist on ADHD, motoorse kontrolli häired, obsessiiv-kompulsiivsed sümptomid, afektiivsed häired (nagu depressioon, ärevus), isiksusehäired, agressiivne käitumine ja unehäired. Aspergeri autismiga võivad kaasneda ka puugid/Tourette'i sündroom, söömishäired, mutism (mutism), ennast kahjustav käitumine ja skisofreenia.
Sügava arenguhäire autismi vorme on erinevaid – üks neist on Aspergeri sündroom (Aspergeri autism). Mis seda põhjustab, pole veel teada. Eksperdid kahtlustavad, et kui kellelgi tekib Aspergeri sündroom, on põhjuseks mitme teguri koostoime.
Eeldatakse, et Aspergeri sündroomi tekkes mängivad rolli geneetilised tegurid. Paljudel haigetel inimestel on lähisugulased, kellel on Aspergeri autism või sarnane käitumine. Nüüd on teada, et mitmed geneetilised muutused suurendavad autistliku häire, näiteks Aspergeri sündroomi, väljakujunemise riski.
Uuringud näitavad, et isa või ema vanem vanus suurendab ka Aspergeri autismi ja teiste autismispektri häirete tõenäosust.
Riskitegurina käsitletakse ka teatud ravimite kasutamist raseduse ajal. Näiteks kahtlustatakse epilepsiavastaseid ravimeid (epilepsiavastaseid ravimeid, eriti valproaati).
Tundub, et rolli mängivad ka neuroloogilised ja biokeemilised kõrvalekalded. Nende hulka kuuluvad näiteks aju elektrivoolude ebakorrapärasused, kõrvalekalded erinevate ajupiirkondade struktuuris ja närvisaatjate (neurotransmitterite) muutunud proportsionaalne koostis.
Vanemad ja vaktsiinid pole süüdi!
Vana hüpotees, et autistlikud häired nagu Aspergeri sündroom on tingitud vanemate armastuse puudumisest, on vale. Kasvatuse tüüp ja seotus vanematega ei suurenda ka autismiriski. Sama kehtib ka alkoholitarbimise ja ema raske psühhosotsiaalse stressi kohta raseduse ajal.
Aspergeri sündroom: uuringud ja diagnoos
Aspergeri sündroomi on sageli raske eristada teistest kõrvalekalletest, nagu läbiv arenguhäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire, skisotüüpne häire või skisofreenia. Seetõttu on diagnoosi tegemiseks vajalik põhjalik arstlik läbivaatus. Laste ja noorukite psühhiaatria arst vastutab Aspergeri sündroomi eest lastel. Täiskasvanute Aspergeri sündroomi ekspert on psühhiaatria või psühhoteraapia spetsialist.
Aspergeri sündroomi kahtluse üksikasjalik uurimine hõlmab:
- Arutelu patsiendi ja pereliikmetega
- Teave varasemate või praeguste haiguste kohta
- Teiste arstide aruanded ja leiud
- Teave teistelt, kes patsienti tunnevad (õpetajad, sõbrad, kasvatajad, terapeudid jne)
- põhjalikud füüsilised, psühhiaatrilised, neuroloogilised ja laboratoorsed uuringud
Aspergeri sündroomi test
Aspergeri sündroomi diagnoosimist toetavad erinevad sõeluuringu küsimustikud ja hindamisskaalad. Laste jaoks on näiteks olemas Austraalia Aspergeri sündroomi skaala (ASAS) ja autismidiagnostika vaatluskava (ADOS). ASAS on küsimustik, mis on mõeldud algkooliealistele lastele. See on loodud selleks, et hinnata selles vanuses Aspergeri sündroomile tüüpilist käitumist ja oskusi. Seevastu ADOS-is luuakse lapse jaoks erinevaid olukordi, mis kutsuvad esile sotsiaalset suhtlemist. Hindaja hindab, mil määral laps seda taotlust täidab.
Tähtis: iga Aspergeri sündroomi test on ainult ligikaudne hinnang. Ainult testi tulemuse põhjal ei saa diagnoosi panna!
Aspergeri sündroom: diagnoosimine täiskasvanutel on keeruline
Aspergeri sündroomi diagnoosimine täiskasvanutel on palju raskem kui lastel. Seda seetõttu, et probleemsed käitumised on tavaliselt lapsepõlves rohkem väljendunud ja muutuvad sageli inimese kasvades. Lisaks ei mäleta paljud mõjutatud inimesed enam lapsepõlves esinenud raskusi.
Aspergeri sündroom: ravi
Aspergeri sündroomi pole siiani võimalik ravida. Saab vaid püüda õige toega toetada kannatanuid nende igapäevaelus ja aidata neil näiteks sotsiaalseid oskusi parandada. Kuid mitte igal Aspergeri sündroomil pole haiguslikku väärtust ja neid tuleb ravida. Otsustavad tegurid on sümptomite ulatus ja mõjutatud isiku kannatuste määr.
Individuaalne teraapiaplaan
Aspergeri sündroomi ravi koosneb erinevatest komponentidest. See on kohandatud patsiendi individuaalsetele vajadustele. Oma osa mängivad haige inimese vanus, Aspergeri autismi raskusaste koos üksikute sümptomitega ning ka võimalikud kaasuvad haigused või häired.
Abiks võivad olla ka muud teraapiameetmed, näiteks sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste treenimine rühmas. Need, keda see mõjutab, saavad treenida sotsiaalseid reegleid, harjutada vestlusoskusi ja saada üldiselt sotsiaalseid kogemusi.
Mõnikord võivad kasulikud olla ka sellised protseduurid nagu tegevusteraapia ja füsioteraapia. Mõned vanemad teatavad ka, et nende Aspergeri sündroomiga laps saab kasu hobuteraapiast või aktiivsest (võimalik, et toetatud) meelelahutustegevusest. Viimane võib olla näiteks maleklubisse kuulumine, sporditreening, muusika mängimine või tantsimine.
Aspergeri sündroom: muud meetmed
Järgnev kehtib Aspergeri sündroomi ja kõigi teiste autistlike häirete kohta: haiged vajavad turvatundeks juhitavat ja prognoositavat keskkonda. Seetõttu on olulised selged ja püsivad struktuurid ning igapäevaelu rutiinid.
Mida vanem on Aspergeri sündroomiga laps, seda olulisem on mõista tema enda nõrkusi ja probleeme: Raviarst või terapeut peaks last õpetama tema autistliku häire kohta (psühhokasvatus).
Aspergeri sündroomiga noorukite ja täiskasvanute jaoks on teraapia õnnestumise ja elukvaliteedi seisukohast oluline ka elukutse leidmine või kutsekohane kohanemine. Intensiivsete sotsiaalsete kontaktidega ametid ei ole tavaliselt soovitatavad. Individuaalsete võimalustega kohandatult võib aga leida sobivaid ameteid või kasutada konkreetselt ametis enda erilisi võimeid.
Aspergeri sündroom: haiguse kulg ja prognoos
Võimalikel kaasuvatel haigustel või häiretel on suur mõju Aspergeri sündroomi prognoosile. Need võivad oluliselt kahjustada haigestunud isiku edasist kulgu ja arenguvõimalusi. Seetõttu tuleks neid ravida varakult ja professionaalselt.
