ADHD test

Määratlus

An ADHD test on loodud selleks, et teha kindlaks, kas patsiendi sümptomid on põhjustatud just sellest tähelepanuhäirest. Kuna haigus võib avalduda mitmel erineval viisil ja sümptomid võivad ilmneda ka tervetel inimestel, pole ühtegi testi, mis tõestaks ADHD kahtlemata, kuid palju erinevaid. Seetõttu on diagnoosimiseks vajalik isiku üksikasjalik uurimine ja mitme testi läbiviimine.

Mis testid seal on?

Kõige populaarsem ADHD testid on Internetis pakutavad küsimustikud ja enesetestid. Erinevad pakkujad annavad patsiendile või tema vanematele võimaluse vastata koduküsimustele ja saada viivitamatu tulemus. Kahjuks on vaid vähesed neist testidest usaldusväärsed, kuna need pärinevad sageli kahtlastest allikatest ja haigus on nii varieeruv, et paljud patsiendid langevad läbi selliste standardiseeritud küsimustega.

Usaldusväärse diagnoosi saamiseks viib arst läbi muid katseid. Tal on ka täidetud küsimustikud, kuid mitte ainult tüüpilised sümptomid, vaid ka seotud probleemid ja muud kõrvalekalded. Lisaks veendub ta üksikasjalikus patsiendiintervjuus, et sümptomid vastavad ADHD kriteeriumidele ja kas neid saab tõesti seostada tähelepanuhäirega. Täpselt sama olulised kui tegelikud ADHD testid, on ka täiendavad uuringud, mis välistavad sümptomite muud põhjused ja annavad teavet füüsilise ja vaimse tervis patsiendi jaoks. Seetõttu on intelligentsuse, käitumise, nägemise ja kuulmise testid ning palju muud ADHD diagnostika osa.

Mis arst neid asju testib?

Lastele viib lastehaigused läbi ADHD diagnoosi, täiskasvanutele perearsti või psühhiaater. Kuna aga lisaks testidele on vajalik põhjalik füüsiline ja psühholoogiline läbivaatus, võivad osutuda vajalikuks erinevad spetsialistid. Millised arstid ja teadusharud ADHD testimisega tegelevad, sõltub seetõttu patsiendist ja tema haiguse individuaalsest välimusest.

Katsed lastele

Mõjutatud lastega tehtavad katsed on mõeldud kas diagnoosi seadmiseks või ravi jälgimiseks. On eriti oluline, et need testid viiakse läbi lapsele suunatud viisil. Kui vanemate ja õpetajate küsimustele on kirjalikud vastused hea viis kõrvalekallete tuvastamiseks, vajavad lapsed rohkem juhuslikke testimisolukordi.

Eriti esitatakse arvutis olevad protseduurid tavaliselt mänguna, et vältida tulemuste moonutamist motivatsiooni puudumise tõttu. Seetõttu peaksid vanemad ja õpetajad täitma sellised küsimustikud nagu SDQ (tugevuste ja raskuste küsimustik), Connersi skaala või CBCL (lapse käitumise kontrollnimekiri) ning need on mõeldud diagnostilistel eesmärkidel. Vanemad lapsed saavad küsimustele ka iseseisvalt vastata.

Need testid annavad teavet käitumisprobleemide, emotsionaalsete ja somaatiliste kaebuste ning muude ADHD-s esinevate probleemide kohta. Paljud muud standardiseeritud testid põhinevad samal mustril, mis on sarnaselt levinud ja mida kasutatakse arsti otsusel. Paljud neist küsimustikest hõlmavad seega lisaks ADHD-le ka arvukalt muid haigusi, mis võivad käitumist ja keskendumist mõjutada.

See tähendab, et kuigi ADHD-d ei diagnoosita kahtlemata, on vaevalt võimalik mööda vaadata kaasnevatest psühholoogilistest probleemidest. Lisaks nendele käitumistestidele on ka tähelepanu testid, mis on üles ehitatud erinevalt. Üheks näiteks on QB test, arvutipõhine meetod tähelepanu, impulsiivsuse ja hüperaktiivsuse objektiivseks mõõtmiseks.

Seda saab kasutada diagnostikas ja teraapias järelevalve. Laps istub monitori ees ja peaks reageerima kuvatud stiimulitele. Selle protsessi käigus kannab ta helkuriga peapaela, mis saadab andmeid arvutisse.

Võrreldavad testid põhinevad ka reaktsioonide testimise põhimõttel. Kuid isegi need meetodid ei suuda tõestada, mis põhjustab tähelepanu probleeme ja kas see on ADHD. Teine populaarne test on TAP (testimisaku tähelepanu testimiseks) või lapsele suunatud vorm nimega KiTAP.

Ka siin istub laps monitori ees ja peaks reageerima antud stiimulitele häirivast faktorist häirimata. Seda meetodit kasutatakse teraapias järelevalve. On olemas lai valik muid samadel põhimõtetel põhinevaid teste, mida saavad kasutada lastearstid, õpetajad, psühholoogid ja muud spetsialistid ning mida saab kasutada oma äranägemise järgi.