Lühiülevaade
- Atoopia – määratlus: geneetiline eelsoodumus allergiale
- atoopilised haigused: nt. nina limaskesta ja sidekesta allergiline põletik (nagu heinapalavik või loomakarvade allergia), allergiline astma, neurodermatiit, toiduallergia, allergiline nõgestõbi
- Põhjused: pärilikud geenimutatsioonid
- Diagnoos: haigusloo kogumine, füüsiline läbivaatus, allergiatestid.
- Atoopiliste haiguste ravi: vallandajate vältimine (võimaluse korral), ravimid allergiliste sümptomite vastu, võimalik spetsiifiline immunoteraapia põhjusliku ravina
- Atoopiliste haiguste ennetamine: suitsetamisest hoidumine raseduse ja imetamise ajal, rinnaga toitmine, võimalik, et imikutele mõeldud spetsiaalne toit (kasu on vaieldav), mitte liialdatud hügieeninõudeid jne.
Mida tähendab atoopia?
Atoopikud on geneetiliselt vastuvõtlikud allergilisele reaktsioonile kokkupuutel tegelikult kahjutute keskkonna ainetega (nt teatud õietolmu valk). Nende immuunsüsteem moodustab nende vastu IgE (immunoglobuliin E) tüüpi antikehi ja haigetel tekivad tüüpilised allergilised sümptomid.
Kui IgE antikehadega immuunrakud püüavad kinni oma pinnal allergia vallandajad (allergeenid), vabastavad nad vastuseks põletikuvastaseid aineid, näiteks histamiini. Seejärel vallandavad need allergilise riniidi ja muud allergia sümptomid.
Mis on atoopilised haigused?
Atoopilised haigused võivad areneda atoopia alusel erinevate keskkonnategurite mõjul. Need on kokku võetud ka termini "atoopiline vormide ring" alla. Tüüpilised näited on:
- allergiline bronhiaalastma: kokkupuude allergeeniga (nt õietolm, kodutolm) kutsub esile astmahoo. Lisaks allergilisele astmale on olemas ka mitteallergiline astma, mille puhul hoo vallandab näiteks füüsiline pingutus või külm.
- Neurodermatiit (atoopiline ekseem, atoopiline dermatiit): see põletikuline nahahaigus ilmneb tavaliselt varases lapsepõlves. Seda iseloomustab krooniliselt korduv, intensiivselt sügelev nahaekseem.
- allergiline nõgestõbi (urtikaaria): kokkupuude allergeeniga kutsub esile intensiivselt sügelevad punnid ja/või kudede turse (angioödeem = Quincke ödeem).
Atoopiliste ja allergiliste haiguste erinevus
Atoopilised haigused on allergilised haigused, millesse on oluliselt kaasatud immunoglobuliin E tüüpi antikehad.
Näiteks allergilise kontaktdermatiidi (nagu nikliallergia) ja ravimite eksanteemi korral vahendavad allergilisi sümptomeid T-lümfotsüüdid (leukotsüütide alarühm) ja need ilmnevad 12–72 tundi pärast kokkupuudet allergeeniga. Arstid nimetavad seda 4. tüüpi allergiliseks reaktsiooniks (hiline tüüp).
Lisateavet erinevate allergiliste reaktsioonide tüüpide kohta leiate siit.
Mis on atoopia põhjused?
Teadlased on suutnud tuvastada ka mitmeid saite (geeni lookuseid) erinevatel geenidel, mis muutmisel (muteerumisel) suurendavad heinapalaviku, allergilise astma ja Co riski. Enamus on siiski ebaselged.
Atoopia on pärilik
Selge on aga see, et geneetiline eelsoodumus atoopiliste reaktsioonide tekkeks on pärilik.
- See risk suureneb 40–60 protsendini, kui mõlemad vanemad kannatavad atoopilise haiguse all.
- Kui nii emal kui isal on sama atoopiline haigus, suureneb risk lapse jaoks 60–80 protsendini.
Võrdluseks – lastel, kelle vanematel atoopilist haigust ei ole, on risk kuni 15 protsendil ka endal selline haigus haigestuda.
Millised sümptomid viitavad atoopiale?
Mõned nahasümptomid võivad viidata atoopiale. Need niinimetatud atoopia stigmad hõlmavad näiteks:
- Hertoghe märk: kulmu külgmine osa on osaliselt või täielikult puudu. Tavaliselt on kahjustatud mõlemad kulmud.
- Ihtüoos käed, jalad: peopesa ja jalataldade nahajoonte suurenenud joonistamine
- kahekordne alumise silmalau korts (Dennie-Morgani korts)
- kuiv, rabe, lõhenenud, ketendav nahk (xerosis cutis)
- kahvatu, hallikasvalge näovärv ja tumedad ringid silmade ümber (tume nahavärv = silmade ümber tekkiv halo)
- karusnahast mütsi meenutav juuksepiir
- valge dermograafism: kui silitada nahka näiteks spaatli või küünega, jätab see valkja jälje.
Need häbimärgid on atoopia näidustus, kuid mitte tõend! Neil võib olla ka muid põhjuseid.
Kuidas saab diagnoosida atoopiat või atoopilist haigust?
Füüsilise läbivaatuse käigus otsib arst häbimärgiseid, mis võivad viidata atoopiale (vt: Sümptomid).
Allergiatestides saab paljastada kahtlased allergiliste sümptomite vallandajad. Need on sageli nahatestid, näiteks torketest:
Vereanalüüsid võivad anda selgust ka atoopia või atoopilise haiguse kahtluse korral. Kui näiteks immunoglobuliini E üldtase on tõusnud, viitab see allergilisele haigusele. Kõrgenenud mõõdetud väärtusel võib aga olla ka muid põhjuseid. Lisaks võib allergia esineda ka normaalse üld-IgE korral.
Lisateavet allergiakahtluse testimise erinevate testide kohta saate artiklist Allergiatest.
Kuidas atoopiat ravitakse?
Geneetilise eelsoodumuse enda vastu ei saa midagi teha. Kui aga atoopiline haigus on juba välja kujunenud, peaksid haiged seda vallandajat nii palju kui võimalik vältima.
Allergilisi sümptomeid saab kontrollida erinevate ravimitega (tabletid, ninasprei jne):
- Antihistamiinikumid nõrgendavad või blokeerivad histamiini – allergiasümptomite tekkes olulist rolli mängiva aine – toimet.
- Kortikosteroididel ("kortisoonil") on põletikuvastane toime. Neid kasutatakse näiteks astma ja raske heinapalaviku korral.
- Nuumrakkude stabilisaatorid pärsivad histamiini vabanemist nn nuumrakkudest. Seega toimivad need peamiselt allergiliste sümptomite ennetamiseks.
Kõik nimetatud ravimid on suunatud atoopilise või allergilise haiguse sümptomite vastu. Spetsiifilise immunoteraapiaga (hüposensibiliseerimine) aga püüavad arstid jõuda allergia juurteni:
Allergeenispetsiifiline immunoteraapia sobib hästi allergilise riniidi (koos allergilise konjunktiviidiga või ilma) ehk näiteks heinapalaviku raviks. Selle tõhusus on hästi tõestatud ka allergilise astma ja putukamürgi allergia korral.
Nii näeb välja atoopia ennetamine
Atoopiat ennast ei saa vältida. Atoopilise haiguse nagu heinapalaviku või allergilise astma tegelikku väljakujunemist geneetilise eelsoodumuse alusel saab aga teha mitmeid.
Sel eesmärgil ei tohiks rasedad ja imetavad naised suitsetada. See vähendab nende lapse allergiariski. Samal põhjusel peaksid (rasedad) emad võimalikult palju passiivset suitsetamist vältima.
Imiku eritoitumist (HA toitumine) kasutatakse sageli suurenenud allergiariskiga laste puhul, kes ei saa (või ei saa) piisavalt rinnaga toita. Selle eritoidu kasulikkus pole aga tõestatud.
Mis on osutunud tõhusaks allergiate ennetamisel, on liigsest hügieenist hoidumine imikueas.
Selle ja teiste atoopiliste või allergiliste haiguste ennetamise viiside kohta saad lähemalt lugeda artiklist Allergia ennetamine.
