Lühiülevaade
- Mis on denguepalavik? Viirusnakkus, mida levitab sääsk Aedes.
- Esinemispaik: peamiselt troopilistes ja subtroopilistes maades, aga (vahel) ka Euroopas.
- Sümptomid: mõnikord puuduvad, muidu tüüpiliselt gripilaadsed sümptomid (nagu palavik, külmavärinad, peavalu, valutavad jäsemed, lihasvalu); tüsistuste korral mh vere hüübimishäired, oksendamine, vererõhu langus, rahutus, unisus.
- Prognoos: tavaliselt healoomuline kulg; suurenenud risk tüsistuste tekkeks lastel ja teiseks infektsiooniks
- Ennetamine: Vältida sääsehammustusi (pikk riided, sääsevõrk, sääsetõrjevahend jne), vajadusel vaktsineerida.
Dengue palavik: nakkusteed ja esinemissagedus
Neid sääski leidub peamiselt linnakeskkonnas või üldiselt inimestega asustatud piirkondades. Nad eelistavad muneda vee lähedal (pudelid, vihmatünnid, ämbrid jne). Kui emased on nakatunud, võivad nad viiruse otse haudmesse edasi kanda. Emased sääsed on ka need, kes haiguse inimestele edasi kanduvad.
Kas inimesed võivad üksteist denguepalavikuga nakatada?
Otsest denguepõletikku inimeselt inimesele – st ilma Aedes sääskedeta – tavaliselt ei esine.
Erinevalt näiteks gripiviirustest ei leidu praeguste teadmiste kohaselt dengue viiruseid süljes. Seega ei saa denguepalavikku edasi aevastades, köhides ega suudledes. Siiski on üksikjuhtumeid, kus teadlased oletavad, et inimesed on nakatunud kaitsmata seksuaalvahekorras.
Teadlastel on õnnestunud tuvastada dengue viiruse RNA-d spermast, tupesekreedist ja uriinist. Siiski jääb ebaselgeks, mil määral võib see põhjustada nakatumist (võimalik on ka see, et nakatumine võib tekkida seksuaalvahekorras saadud väikeste vigastuste kaudu ja seega kandub edasi nakatunud veri). Positiivne test ei tähenda tingimata, et haige isik on nakkav, kuna see tuvastab ainult dengue viiruse geneetilise materjali.
Ehkki väga harva on teatatud, ei mängi denguepalaviku levimisel ekspertide sõnul denguepalaviku otsesel ülekandmisel inimeste seas olulist rolli. Otsustavaks teguriks on levik Aedes sääskede kaudu.
Dengue palaviku esinemine
Globaalse soojenemise tõttu on Aasia tiiger-sääsk aga nüüdseks levinud ka Lõuna-Euroopas ja jätkab oma asuala laiendamist. Viimastel aastatel on Euroopas juba esinenud üksikuid dengue-nakkuse juhtumeid, näiteks Madeiral, Horvaatias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Eksperdid kardavad, et sääsk levib üha enam ka Mandri-Euroopasse.
Infektsioonikaitseseaduse (IfSG) aruandlusandmete kohaselt olid 2018. aastal kõige levinumad nakatunud riigid:
- Tai: 38 protsenti
- India: 8 protsenti
- Maldiivid: 5 protsenti
- Indoneesia: 5 protsenti
- Kuuba: 4 protsenti
- Kambodža: 4 protsenti
- Sri Lanka: 4 protsenti
- Vietnam: 3 protsenti
- Mehhiko: 2 protsenti
- Tansaania: 2 protsenti
- Teised: 25 protsenti
Denguepalavik: haigused sagenevad
Denguepalavik on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Viimase 50 aastaga on nakatunute arv kasvanud kolmkümmend korda. Ekspertide hinnangul nakatub maailmas igal aastal dengueviirusesse 284–528 miljonit inimest.
Dengue palavik: sümptomid
Paljudel nakatunud inimestel ei esine üldse sümptomeid (eriti lastel).
Denguepalaviku tüsistused
Enamikul patsientidest paraneb denguepalavik ilma täiendavate tagajärgedeta. Mõnel juhul esineb siiski tüsistusi: arstid eristavad kahte tõsist haiguse kulgu, mis võivad muutuda ka eluohtlikuks. Need esinevad peamiselt lastel ja alla 15-aastastel noorukitel ning tavaliselt patsientidel, kellel on juba olnud dengue:
Denguešoki sündroom (DSS): kui vererõhk langeb haiguse tõttu rööbastelt, ei saa süda enam piisavalt verd läbi keha pumbata. Selle tulemusena suureneb südame löögisagedus järsult. Sellegipoolest ei ole elutähtsad organid, nagu aju ja neerud, enam piisavalt varustatud.
Selliste komplikatsioonide hoiatusmärgid on:
- äkiline kõhuvalu
- korduv oksendamine
- kehatemperatuuri järsk langus alla 36 ° C
- äkiline verejooks
- vererõhu järsk langus
- kiire pulss
Dengue palavik: ravi
Selle infektsiooni jaoks puudub põhjuslik ravi. See tähendab, et arst saab leevendada ainult sümptomeid, kuid mitte võidelda viiruse enda vastu.
Kuni tüsistusi ei esine, ei pea patsient tingimata haiglasse sattuma. Kuid niipea, kui ilmnevad verejooksu nähud või šokk, on statsionaarne ravi (võimalik, et intensiivravi osakonnas) vältimatu. Seal saab hoolega jälgida elulisi näitajaid (südame löögisagedus, hingamissagedus, vererõhk jne). Lisaks manustatakse patsientidele vajadusel infusioone või vereühikuid.
Dengue palavik: ennetamine
Põhimõtteliselt saab denguepalavikku ennetada vaktsineerimise ja kokkupuute profülaktikaga.
Dengue vastu vaktsineerimine
Esimene dengueviiruse vaktsiin anti ELis litsentsi 2018. aasta detsembris. Meditsiinitöötajad manustavad kolm vaktsiiniannust kuuekuuliste intervallidega.
Teine dengue palaviku vaktsiin sai ELis heakskiidu 2022. aasta detsembris. Seda manustatakse kaheannuselises skeemis kolmekuulise intervalliga esimese ja teise vaktsiinidoosi vahel.
Heakskiidetud nelja-aastastele ja vanematele lastele, noorukitele ja täiskasvanutele. Praegu (juuni 2023) kaaluvad asjaomased agentuurid võimalikku vaktsineerimissoovitust denguepalaviku endeemilistesse piirkondadesse reisijatele.
Kokkupuute profülaktika
- Kandke pikki pükse ja pikki varrukaid
- Kandke nahale ja riietele tõrjevahendeid (sääsespreid).
- Voodi kohale venitage sääsevõrgud, mille võrgusilma suurus ei ületa 1.2 mm – mis vastab ligikaudu 200 MESH-le (silma/tolli kohta)
- Asetage akendele ja ustele kärbsesõelad (insektitsiididega immutatud)
Dengue palavik: uuringud ja diagnoosimine.
Algfaasis on denguepalaviku peamised sümptomid tavalise gripi omadest eristamatud. Sellegipoolest võib asjakohaselt spetsialiseerunud arst, näiteks troopikaarst, sageli juba kahtlustada denguepalavikuga nakatumist kirjeldatud sümptomite ja teabe põhjal, et haige isik on viibinud riskiriigis. Sellise teabe saab arst patsiendiga esmasel konsultatsioonil (anamnees).
- Temperatuuri, pulsi ja vererõhu mõõtmine
- Südame ja kopsude helide kuulamine
- Pindmiste lümfisõlmede palpatsioon
- Kurgu ja limaskestade uurimine
Denguepalaviku kahtlust saab kinnitada vereanalüüsidega: Patsiendi vereproovist uuritakse dengueviiruse ja patogeeni spetsiifiliste antikehade suhtes. Saadaval on ka kiirtestid spetsiifiliste antikehade tuvastamiseks.
Denguepalavik: haiguse kulg ja prognoos
Reeglina kulgeb denguepalavik ilma komplikatsioonideta. Enamik patsiente taastub mõne päeva jooksul. Väsimus võib aga püsida mitu nädalat.
Patsientidel, kes ei joo piisavalt või on nooremad kui 15 aastat, on suurem risk denguepalavikust tingitud tüsistusteks. Teine dengueviirusega nakatumine on samuti ohtlik:
Suremusrisk
Eriti dengue hemorraagilise palaviku (DHF) ja denguešoki sündroomi (DSS) puhul on õigeaegne intensiivne arstiabi väga oluline. DHF-i suremus (surmavus) on kuus kuni 30 protsenti. DSS on veelgi ohtlikum: ilma piisava ravita sureb sellesse raskesse denguepalaviku vormi 40–50 protsenti patsientidest. Õigeaegse ravi korral langeb suremus aga ühe protsendini või alla selle.
