Kuidas diasepaam toimib
Diasepaam on bensodiasepiinide rühma kuuluv ravim, millel on ärevust leevendav, rahustav, lihaseid lõdvestav ja spasmolüütiline toime.
Toimeaine mõjutab ajutüves olevaid närvirakke ja limbilist süsteemi – aju funktsionaalset üksust, mis sisuliselt vastutab inimese meeleseisundi eest. Diasepaam võimendab ülekandeaine (gamma-aminovõihappe) inhibeerivat toimet ja vähendab seega rakkude erutatavust.
See leevendab ärevust ja pingeid ning pakub emotsionaalset rahunemist. Samal ajal avaldab emotsionaalne kahjustus vähem mõju autonoomsele närvisüsteemile, mis kontrollib elutähtsaid funktsioone nagu südamelöök, vererõhk, hingamine ja seedimine.
Imendumine, lagunemine ja eritumine
See tekitab laguprodukte, mis on samuti tõhusad (aktiivsed metaboliidid) ja erituvad aeglaselt uriiniga. Diasepaami poolväärtusaeg – st ajavahemik, mille möödudes on ligikaudu pool toimeainest eritunud – on ligikaudu 48 tundi.
Et toimeaine ei koguneks organismi, tuleb rangelt kinni pidada arsti poolt määratud annusest!
Millal diasepaami kasutatakse?
Diasepaami kasutusalad (näidustused) on järgmised:
- premedikatsiooniks (anesteesia ettevalmistamiseks) enne diagnostilisi või kirurgilisi protseduure
- Suurenenud lihaspingega seisundid (nt epileptiline seisund = püsiv epilepsiahoog)
- Une probleemid
Kuidas diasepaami kasutatakse
Diasepaami tablette ja diasepaamitilku võetakse koos klaasi veega kas enne sööki või mõni aeg pärast seda. Diasepaami ravimküünlad sisestatakse pärakusse ja päraku torud tühjendatakse vastavalt tooteinfole.
Õhtune tarbimine on pool tundi enne magamaminekut. Ravimit ei tohi võtta täis kõhuga, sest vastasel juhul viibib toime algus. Samuti aitab see vältida kõrvalmõjusid, nagu väsimus ja keskendumisvõime vähenemine järgmisel hommikul.
Millised on diasepaami kõrvaltoimed?
Kõrvaltoimed on annusest sõltuvad ja ilmnevad peamiselt ravi alguses. Peamised kõrvaltoimed on päevane unisus ja uimasus koos erksuse ja reageerimisvõime halvenemisega.
Muud võimalikud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, segasus, kõnni- ja liikumishäired, peavalu ja ajutised mäluhäired.
Diasepaami pikaajaline või korduv kasutamine võib vähendada selle efektiivsust. Suurte annuste pikaajalisel kasutamisel on võimalikud ka ajutised häired, nagu aeglustunud või ebaselge kõne, nägemishäired ning liigutuste ja kõnnaku ebastabiilsus.
Mida tuleks diasepaami kasutamisel arvestada?
Vastunäidustused
Teatud muudel juhtudel soovitatakse kasutada ainult äärmisel vajadusel ja pärast hoolikat riski-kasu suhte hindamist, näiteks äge mürgistus alkoholi või muude tsentraalselt pärssivate ainetega, raske maksakahjustus, raske hingamispuudulikkus ja kitsanurga glaukoom (teatud vorm). glaukoom).
Ravimi koostoime
Greibimahl suurendab diasepaami imendumist soolestikus ja vähendab selle lagunemist.
Diasepaami ja teiste tsentraalselt pärssivate ravimite (nagu unerohud, mõned valuvaigistid, anesteetikumid jne) samaaegne kasutamine suurendab und tekitavat ja hingamist pärssivat toimet.
Diasepaam võib tugevdada lihaspingeid vähendavate ravimite (lihasrelaksandid) toimet. Diasepaami lagunemist võivad kiirendada fenobarbitaal ja fenütoiin (epilepsiavastased ravimid), mis lühendab selle toime kestust.
Kui teile määratakse äsja lisaks diasepaamile ka muid ravimeid (sh käsimüügiravimeid), teavitage sellest oma arsti, et olla kindel.
Diasepaami ärajätunähud
Diasepaam võib pikaajalisel kasutamisel põhjustada vaimse ja füüsilise sõltuvuse. Seetõttu võivad ravi katkestamisel tekkida võõrutusnähud nagu unehäired, sagenenud unenägude nägemine, ärevus ja pinge ning sisemine rahutus.
Lapsed ja noorukid
Diasepaami võib vastavalt näidustustele manustada juba kuue kuu vanustele imikutele.
Rasedus ja imetamine
Uuringud mitme tuhande diasepaamravi saanud rasedusega ei näidanud embrüo väärarenguid. Ohutuse mõttes ei tohi diasepaami raseduse ajal siiski kasutada.
Võimalikud on ühekordsed annused rinnaga toitmise ajal (nt ägeda epilepsiavastase ravi korral). Sel juhul ei ole imetamise paus vajalik. Pideva manustamise korral tuleb tähelepanu pöörata imikul esinevatele kõrvaltoimetele, nagu sedatsioon, joomise nõrkus ja kehakaalu langus.
Kuidas saada diasepaami toimeainega ravimeid
Diasepaami sisaldavad preparaadid nõuavad Saksamaal, Austrias ja Šveitsis retsepti, mistõttu neid saab apteekidest ainult retsepti alusel.
Kui kaua on diasepaami tuntud?
Diasepaami töötas välja proviisor ja keemik Leo Henry Sternbach New Jerseys, kui ta uuris bensodiasepiinide keemilist rühma. Enne seda, 1957. aastal, oli tal juba õnnestunud oma laboris toota aineid, mis osutusid ülitõhusateks rahustiteks.
Mida peaksite teadma ka diasepaami kohta
Seetõttu võib diasepaamravi ajal autojuhtimise ja masinatega töötamise võime halveneda.
