Kuidas diklofenak toimib
Diklofenak on niinimetatud mittesteroidne põletikuvastane ravim (NSAID). Toimeaine pärsib nn prostaglandiinide teket, blokeerides nende eest vastutavaid ensüüme (tsüklooksügenaas 1 ja 2).
Prostaglandiinid on koehormoonid, mis osalevad põletikulistes protsessides, valu vahendamises ja palaviku tekkes. Inhibeerides prostaglandiinide sünteesi, on diklofenakil seega valuvaigistav, põletikuvastane ja palavikku alandav toime.
Imendumine, lagunemine ja eritumine
Valuvaigisti metaboliseerub maksas ja suurem osa sellest eritub neerude kaudu. Aeg, mille jooksul keha väljutab pool toimeainest, on umbes üks kuni kolm tundi.
Diklofenak akumuleerub aga ägeda põletikulise reaktsiooniga kudedesse ja vahendab selle toimet kahjustatud kohas kuni umbes kuus tundi pärast allaneelamist.
Millal diklofenaki kasutatakse?
Seda manustatakse ka pikaajaliselt väikestes annustes selliste haiguste raviks nagu osteoartriit, artriit, podagra ning valu pärast operatsioone ja vigastusi.
Silma põletikuliste ja valulike protsesside ennetamiseks ja raviks (nt pärast katarakti operatsiooni) on saadaval silmatilgad Diclofenac.
Kuidas diklofenaki kasutatakse
Diklofenaki geeli, diklofenaki salvi või diklofenaki pihustit kasutatakse tavaliselt lihaste, kõõluste või liigeste valu ja põletiku raviks. Nende paiksete ravimvormide eeliseks on see, et nad saavutavad toimeaine kõrge kontsentratsiooni, eriti lokaalsete valutingimuste korral.
Diklofenaki ravimküünlad sobivad eriti hästi lastele ja neelamisraskustega patsientidele. Toimeaine on saadaval ka süstelahuse ja kleepuvate plaastritena.
Pikaajaliseks raviks kasutatakse sageli tablette, toimeaine plaastreid ja toimeainet viivitatult vabastavaid kapsleid (diklofenaki retard kapslid). Eriti plaastrite ja toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega on lihtne saavutada aktiivse koostisaine konstantset taset veres.
Kasutamise sagedus
Kasutamise sagedus sõltub ravimvormist ja annuse tugevusest.
Suukaudsete preparaatide puhul kehtib järgmine: diklofenaki sisaldavaid käsimüügiravimeid – nagu ka teisi käsimüügis saadaolevaid valuvaigisteid – ei tohi võtta kauem kui kolm päeva järjest ja mitte sagedamini kui kümme päeva kuus ilma arsti nõuannet.
Diklofenaki sisaldavaid retseptiravimeid kasutatakse vastavalt arsti juhistele. Annus määratakse individuaalselt.
Kui Saksamaal, Austrias ja Šveitsis on paikselt manustatavad diklofenaki preparaadid (nt salvid, geelid ja plaastrid) saadaval ilma retseptita, siis Saksamaal ja Šveitsis kehtib see ainult väikeses annuses tablettide puhul. Austrias vajavad diklofenaki tabletid mis tahes annustes retsepti.
Millised on diklofenaki kõrvaltoimed?
- Iiveldus
- Kõhulahtisus
Sageli (ühel kuni kümnel protsendil kasutajatest) areneb:
- Kõhuvalu
- Maksaensüümide taseme tõus
- Sügelus @
- Peapööritus
Tõsiste kõrvaltoimete (eriti seedetrakti kõrvaltoimete) ilmnemisel peate viivitamatult arsti teavitama.
Mida tuleks diklofenaki kasutamisel arvestada?
Vastunäidustused
Põhimõtteliselt ei tohi diklofenaki kasutada koos teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite klassi kuuluvate valuvaigistitega või kui esineb selle rühma ravimite talumatus. Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite hulka kuuluvad lisaks diklofenakile näiteks atsetüülsalitsüülhape (ASA), ibuprofeen ja naprokseen.
Muude vastunäidustuste hulka kuuluvad:
- Seedetrakti haavandid
- Vere moodustumise häired
- isheemiline südamehaigus (koronaararterite haigus)
- perifeersete arterite haigus ja ajuveresoonkonna haigus (tserebrovaskulaarne haigus)
- raske neeru- ja maksafunktsiooni häire
Muudel juhtudel tuleks valuvaigistit kasutada ainult ettevaatusega ja arstiga konsulteerides, näiteks:
- põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi, haavandiline koliit)
- astma (raskete astmahoogude ja muude tagajärgede oht)
Ravimi koostoime
Samaaegsel kasutamisel võib diklofenak suurendada liitiumi (vaimsete haiguste korral), digoksiini (südamehaiguste korral) ja fenütoiini (epilepsia korral) taset veres. Seetõttu tuleb jälgida nende ainete sisaldust veres.
Võimalike koostoimete tõttu tuleb olla ettevaatlik ka järgmiste ravimite samaaegsel kasutamisel:
- AKE inhibiitorid (nt kõrge vererõhu, südamepuudulikkuse korral)
- glükokortikoidid ("kortisoon")
- Diureetikumid (dehüdreerivad ained)
- neere kahjustavad ravimid (nt takroliimus, tsüklosporiin, metotreksaat)
- fluorokinoloonid (antibiootikumid)
- suukaudsed diabeediravimid
- tugevad CYP2C9 inhibiitorid, nagu vorikonasool (seenevastased ravimid)
Need, kes võtavad lisaks diklofenakile ka alkoholi, koormavad maksa topelt, sest võõrutusorgan peab mõlemad ained lagundama. Diklofenaki ja alkoholi samaaegsel võtmisel räägitakse ka verejooksu suurenemisest.
Vanusepiirang
Vanus, mil diklofenaki sisaldavate käsimüügi- ja retseptiravimite kasutamine on lubatud, sõltub konkreetsest ravimvormist (tablett, suposiit, geel) ja võib tooteti erineda.
Pärast arsti ettekirjutust on kasutamine võimalik isegi lapsepõlves.
Rasedus ja imetamine
Diklofenaki tuleb esimesel ja teisel trimestril kasutada ettevaatlikult ning alles pärast paremini uuritud valuvaigistite, nagu paratsetamool või ibuprofeen, ammendumist. Viimasel trimestril on diklofenak vastunäidustatud.
Kuidas saada ravimeid koos diklofenakiga
Diklofenaki sisaldavaid ravimeid saab osta ainult apteekidest. Teatud ravimvormid on saadaval käsimüügis, st ilma retseptita. Saksamaal, Austrias ja Šveitsis kehtib see paiksete ravimvormide (nt diklofenaki geel, salv, pihusti) kohta.
Saksamaal ja Šveitsis on retseptita saadaval üheannuselised ravimvormid (nt tabletid, pehmekapslid, ravimküünlad), mille toimeainesisaldus on kuni 25 milligrammi, kuid mitte Austrias.
Kui kaua on diklofenakit tuntud?
Diklofenak töötati süstemaatiliselt välja vanematest mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite klassi kuuluvatest valuvaigistitest. See toodi turule 1974. aastal ja on nüüdseks paljude ravimite koostisosa.
