Mis on neelu?
Neelu on 12–15 cm pikkune lihaseline toru, mis on vooderdatud limaskestaga. See on jagatud kolmeks osaks, mis asuvad üksteise all. Ülevalt alla on ninaneelu, suuneelu ja kõri neelu:
Ninaõõne avad (choanas) ja kaks kõrvatoru (tuba auditiva või Eustachia toru) avanevad ninaneelu (ninaneelu või epifarünksi). Kõrvatrompetid tagavad ühenduse keskkõrvaga ja on olulised rõhu ühtlustamiseks. Epifarünks sisaldab neelu mandleid, mis on olulised kohalikuks immuunkaitseks. Külgseintes on külgmised nöörid, mandlilaadne lümfikoe.
Suu neelu (orofarünks või mesofarünks) ulatub uvulast kuni epiglottini. See on suuõõnega ühendatud laia avaga (isthmus faucium). Mesofarünksis külgmiselt, palataalsete võlvide vahel asetsevad palatiinsed mandlid, mida on näha, kui suu on pärani lahti.
Mis on neelu funktsioon?
Ühelt poolt on neelal funktsioon, mis võimaldab neelamist neelu lihastega, mis moodustavad tagaseina ja külgseinad. Neelu lühendades ja tõstes langetatakse kurgupõletik üle kõri, tagades toidu sattumise allaneelamisel pigem söögitorusse kui hingetorusse.
Teiseks on neelu oluline kohaliku immuunkaitse jaoks. Neelumandlid (tonsilla pharyngea), palatine mandlid (tonsilla palatina) ja külgmised nöörid moodustavad koos lümfi neelurõnga (Waldeyeri neelurõngas), mille areng algab juba 3.–4. lootekuul. See tunneb ära sissetungivad mikroobid ja hoiatab süsteemset immuunsüsteemi, et muuta need kahjutuks.
Lisaks on neelu, suuõõne ja ninaõõne vajalik heli tekitamiseks, artikulatsiooniks ja resonantsikambriks.
Kus asub neelu?
Millised probleemid võivad põhjustada neelu?
Äge farüngiit on väga levinud ja seda põhjustavad tavaliselt viirused. See väljendub kurguvalu ja neelamisraskusena ning paraneb tavaliselt ilma probleemideta. Kui põletik ulatub ka nina limaskestale, nimetab arst seda nina-neelupõletikuks. Kurguvaluga liitub siis ka nohu.
Tugeva valu, kõrge palaviku ja nähtava mäda kogunemise korral kurku (valge-kollakad katted) on enamasti tegemist bakterite põhjustatud mädase farüngiidiga. Seda peaks kindlasti ravima arst. Mõjutatud isikutel on tavaliselt ka küljenöörid paistes ja väga punased. Seda nimetatakse lateraalseks farüngiidiks (angina lateralis).
Kui farüngiit kestab kauem kui kolm kuud, nimetatakse seda krooniliseks. Põhjuseks pole siis pisikud, vaid näiteks liigne suitsetamine või kiiritusravi.
Harvematel juhtudel on tonsilliidi põhjuseks viirused. Kui patogeeniks on nn Epstein-Barri viirus, nimetatakse haigust Pfeifferi näärmepalavikuks.
Võimalikud on ka kasvajahaigused kurgu piirkonnas.
