Elav tahe – seadus
Testament on seadusega reguleeritud alates 1. septembrist 2009 Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvis (§) 1901a. Selle võib kirjutada iga täiskasvanu, kes on võimeline nõusolekut andma, ja selle võib igal ajal mitteametlikult tühistada. See kehtib ainult siis, kui see on kirjalik, emitendi poolt isiklikult allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud käemärgiga (käemärk on tähtede või muude sümbolite kujul olev märk, mida saavad teha inimesed, kes ei oska oma täisnime kirjutada ). Allkirja või elava testamendi notariaalne kinnitamine ei ole kohustuslik.
Elatustamendil ei ole "aegumiskuupäeva". Siiski on soovitatav seda teatud ajavahemike järel (nt igal aastal) uuendada või kinnitada. Võib-olla on enda arvamus vahepeal muutunud ühe või teise meditsiinilise abinõu suhtes (nt kunstlik toitumine ravimatu, surmava haiguse lõppstaadiumis).
Elutahe ei asenda tervishoiu volikirja
Seetõttu on mõttekas ühendada elatustahe tervishoiu volikirjaga. Isik, keda usaldate ja kelle olete tervishoiu volikirjas nimetanud, peaks hoolitsema selle eest, et ka teie elatistamendis määratletud huvid oleksid jõustatud. Parim on anda sellele inimesele oma testamendi koopia.
Oma tahte kuulutamine elava tahtega
Kuni inimene on oma vaimsete võimete täielikus valduses, saab ta teha otsuseid kõigi vajalike meditsiiniliste meetmete kohta. Probleemseks muutub aga see, kui patsient ei saa haiguse tõttu (nt dementsus, koomavalvur) enam ise otsuseid vastu võtta.
Kirjaliku testamendiga saavad inimesed juba enne hädaolukorra tekkimist väljendada, millised meditsiinilised meetmed tuleks teatud olukordades läbi viia või ära jätta. See tähendab: Elava tahtega saab patsient tagada, et tema enda tahe on ravi jaoks määrav ka siis, kui patsient seda enam väljendada ei saa.
Mis tahes testamendi sätteid, mis rikuvad seaduslikku keeldu, eiratakse. Näiteks ei ole võimalik nõuda arstilt aktiivset eutanaasiat.
Eelotsused viimaseks elufaasiks
Elava tahtega saad anda juhiseid elulõpuhoolduseks juhuks, kui muutud otsustusvõimetuks. Ühest küljest hõlmab see võimalikku ravist loobumist. See tähendab, et kui inimene on lõplikult haige ja sureb, elu pikendavaid meetmeid ei võeta.
Teisest küljest puudutab see palliatiivset ravi. Surmahaigetele inimestele manustatakse piisavas koguses valuvaigistavaid ravimeid, isegi kui need võivad kõrvalmõjuna kiirendada surma saabumist. Sellel pole midagi pistmist seadusega keelatud aktiivse eutanaasiaga ehk inimese tahtliku tapmisega.
Samuti võite testamendis märkida, kuidas te elundidoonorlusesse suhtute.
Lõksude vältimine
Öelge oma lähedastele ja perearstile, et olete selle dokumendi koostanud ja kus seda säilitate. Samuti on kõige parem panna rahakotti kaart, mis näitab, et teil on elus tahe.
Vaadake oma elatist regulaarselt (soovitavalt kord aastas) üle ja allkirjastage see iga kord kehtiva kuupäevaga. See teeb selgeks, et teie tahe jääb muutumatuks. Sest kui dokument on juba aastakümneid vana, võib probleeme tekkida.
Selge sõnastus
Kui testamendi sätted on liiga ebamäärased või üldised, ei ole need õiguslikult siduvad. Nii otsustas föderaalkohus augustis 2016. Seejärel otsustavad patsiendi esindajad koos arstidega eelseisva teraapia üle – aluseks on siis see, mida patsient oleks ilmselt soovinud.
Selle vältimiseks tuleks oma elamistahe võimalikult konkreetselt sõnastada. Näiteks ärge kirjutage "Ma ei taha olla torudega ühendatud" või "Ma tahan rahus surra". Vältige ka üldisi sõnastusi, nagu "Seni, kuni on realistlik väljavaade talutava eluea säilitamiseks, soovin saada arsti- ja õendusabi võimalikult suures ulatuses". Sellised väited on liiga ebakonkreetsed ja jätavad seetõttu liiga palju tõlgendamisruumi.
- Kas vegetatiivses seisundis tuleks kunstlikku toitumist alustada, jätkata või lõpetada?
- Kas valuvaigistite ja rahustite annus tuleks valida nii suur, et ei tekiks ebamugavust, kuigi tagajärjeks võib olla eluea mõningane lühenemine?
- Kas soovite elustada või mitte haigusolukorras, mille tagajärjeks on surm, äkiline südame-veresoonkonna seiskumine või hingamispuudulikkus?
Lisaks asjadele, millele vastutate, saate loetleda ka soovitud üksused. Nende hulka kuuluvad näiteks teatud õendusabinõud, nagu suuhooldus janu ennetamiseks või spetsiaalsed ravimid valu, õhupuuduse, ärevuse, agitatsiooni, oksendamise ja muude sümptomite tõhusaks kontrollimiseks.
Testamentide tekstimooduleid pakuvad erinevad organid – soovituse ja sõnastusabina, näiteks föderaalne justiitsministeerium aadressil https://www.bundesgesundheitsministerium.de/patientenverfuegung.html.
Soovitav on arutada elatist oma perearsti või mõne muu arstiga, keda usaldate. Tema oskab teile kõige paremini selgitada, millised meetmed millistes olukordades on võimalikud ning millised on võimalused ja riskid. Seejärel saate kaaluda, millised otsused sobivad teie väärtustega kõige paremini.
Isiklike väärtuste täiendamine
Kui hiljem tekib näiteks meditsiiniline olukord, mille kohta teie elamistingimused täpselt ei kehti, peab esindaja (eestkostja või volitatud esindaja) otsustama, milliste meditsiiniliste meetmetega nõustuksite, kui oleksite endiselt otsustusvõimeline. Uskumused ja väärtused, mille olete oma elutahte lisanud, võivad selles protsessis palju abi olla.
Eelkäskluse puudumine
Isegi kui elus tahe puudub, peab eestkostja või volitatud esindaja kindlaks määrama patsiendi eeldatava tahte. Jällegi, seda tehakse viitega varasematele suulistele või kirjalikele avaldustele, eetilistele või usulistele tõekspidamistele või muudele patsiendi isiklikele väärtustele.
Testamentide vahekohus
Saksamaa Patsiendikaitse Sihtasutus on moodustanud vahekohtu, mis nõustab ja vahendab elutahte puudutavates konfliktides. Lähedased ja arstid saavad sealt otsida asjatundlikku abi, kui eelkäskkirja tõlgendamine on kahtluse all. Teenus on tasuta.
Vahekohtuga saab ühendust telefonil 0231-7380730 või Internetis aadressil https://www.stiftung-patientenschutz.de/service/patientenverfuegung_vollmacht/schiedsstelle-patientenverfuegung.
