Lühiülevaade
- Mis on mürgistus? Võõra või mürgise aine kahjulik mõju organismile.
- Kuidas mürgitust ära tunda? Olenevalt mürgistuse liigist nt. iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, värinad, pearinglus, krambid, teadvusetus, südame-veresoonkonna puudulikkus, hingamisseiskus.
- Mida teha mürgistuse korral? Mürgistuse (kahtlustatava) korral tuleb alati pöörduda arsti või kiirabiarsti poole!
Tähelepanu!
- Mõned mürgistused on vaid veidi ohtlikud, teised aga võivad lõppeda isegi surmaga. Võhik seda vaevalt hinnata oskab, mistõttu tuleb mürgituse kahtluse korral alati kutsuda arst!
- Mürgistuse korral hoiduge majapidamisvahenditest eemale! Näiteks ärge kunagi andke haigele piima juua, kuna see võib võimaldada mürgil veelgi kiiremini vereringesse siseneda.
- Tänapäeval kutsuvad arstid mürgistuse korral oksendamist esile harva – sest sellega saab organismist välja viia vaid väikese koguse mürki ja sellega kaasnevad ka riskid (nt oksendamine võib sattuda hingetorusse või söövitav aine võib teist korda söögitorust läbi lörtsida). Võhikud ei tohi kunagi mõjutatud isikutel oksendamist esile kutsuda!
Mürgistus: mis see on?
Mürgistus (meditsiiniline mürgistus) on mürgise ainega kokkupuutest põhjustatud kehakahjustus. Kontakt võib toimuda mitmel viisil:
- Allaneelamine
- Kokkupuude naha ja/või limaskestadega (nt silmad või nina)
Mõned mürgistust põhjustavad ained on mürgised isegi väikestes kogustes. Teised on aga tavaliselt mittetoksilised (nt habemeajamisvaht, hambapasta, tahvlikriit, vitamiinipreparaadid) ja muutuvad ohtlikuks ainult suuremates kogustes.
Peaaegu kõik ained võivad sobivates annustes olla mürgised – “annus teeb mürgi” (Paracelsus).
Tahtmatu ja tahtlik mürgitamine
Tahtmatu mürgistus võib tekkida näiteks siis, kui teie laps joob teie arvates soodapudelist, milles hoiate majapidamispuhastusvahendeid või mööblipoleerimist. Ka ravimite segamine või mürgiste kemikaalide käitlemine võib olla tahtmatu mürgistuse põhjuseks.
Tahtlik mürgitamine on sageli mõeldud enda või kellegi teise tapmiseks või vähemalt kahjustamiseks. Seda saab teha mürgi allaneelamise või ravimite üleannustamise teel. Mõnikord mürgitatakse inimesi ka tahtlikult, et muuta nad kaitsetuks (nt vägistamise või röövimise eest).
Mürgistuse tüübid
Peamised mürgistuse tüübid on:
Toidumürgitus: need tulenevad riknenud toidu tarbimisest. Sümptomite täpne põhjus on näiteks toidus leiduvad toksiinid, bakterid või parasiidid.
Alkoholimürgitus: kui keegi tarbib lühikese aja jooksul suures koguses alkoholi, põhjustab see alkoholimürgituse. Tagajärjed sõltuvad joobeastmest. Viiepromilline või suurem alkoholisisaldus veres on üldjuhul surmav. Muide, alkoholi ei leidu ainult veinis, õlles jne, vaid ka näiteks mõnes kosmeetikatoodetes, desinfektsiooni- ja puhastusvahendites.
Taimemürgitus: neid esineb sageli (väikestel) lastel, kes panevad hooletult värvilisi marju või lehti suhu. Mürgistussümptomite eest vastutavad siis sellised koostisained nagu eeterlikud õlid või toksiinid. Täiskasvanud võivad saada ka taimemürgituse, näiteks kui nad metsiküüslauku otsides kogemata nopivad ja söövad maikellukese sarnase välimusega lehti.
Ravimimürgitus: see on põhjustatud ravimi üleannustamisest. See võib juhtuda kogemata, näiteks vanematel inimestel. Ravimitega mürgitamine on aga sageli tahtlik – enesetapukatsena.
Mürgistus gaasidega: mitmesuguste gaaside (nt süsinikmonooksiidi) sissehingamine võib samuti põhjustada mürgistuse sümptomeid. Üheks näiteks on suitsu sissehingamise mürgistus (suitsu või tulegaaside sissehingamisest põhjustatud mürgistus).
Raskmetallimürgitus: see on tavaliselt järkjärguline mürgistus – haiged võtavad alateadlikult sisse väikeses koguses mürgist raskmetalli (nt raud, plii, elavhõbe, vask) pikema aja jooksul, mis koguneb kehasse. See võib juhtuda näiteks saastunud toidu (nt elavhõbedaga saastunud kala) või pliitorudest tuleva joogivee kaudu.
Mürgistus: kuidas seda ära tunda?
Mürgistuse sümptomid sõltuvad muu hulgas mürgise aine tüübist ja annusest. Lisaks võivad inimesed samale mürgisele ainele erinevalt reageerida. Üldised mürgistuse sümptomid on näiteks
- Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus
- kõhuvalu
- Peavalu, pearinglus
- Agitatsiooniseisundid, hallutsinatsioonid, segasus
- Kiirendatud või aeglustunud pulss
- Kahvatus, naha punetus, kuumatunne
- šokk
- Hingamisprobleemid kuni hingamisseiskumiseni
- Südame-veresoonkonna puudulikkus
Olenevalt mürgi toimest võivad tekkida ka muud sümptomid, nagu krambid, süljeeritus ja pisaravool, halvatus ja higistamine. Kui mürk satub nahale, võib see reageerida lööbe ja villidega ning kroonilise põletikuga kokkupuutel (dermatiit). Silma sattumine mürkidega põhjustab valu ja silmade punetust. Lisaks ei näe patsient kahjustatud silma enam nii hästi või üldse mitte.
Mürgistus: esmaabimeetmed
See, mida peaksite tegema, kui soovite mürgituse saanud inimest aidata, sõltub alati sellest, millega ta on mürgitatud, millised sümptomid tal ilmnevad ja kui tõsine on mürgistus.
Seedetrakti kaudu mürgistuse korral (nt alkoholi, ravimite, mürgise või riknenud toidu, mürgiste taimede, kemikaalidega) tuleb järgida järgmisi esmaabimeetmeid:
Rahustage haiget, eriti kui see on laps, ja hoidke ise rahulik.
Helistage kiirabile (112). Seejärel helistage oma piirkonna mürgistuskeskusesse. Sealsed töötajad ütlevad teile, mida saate või peaksite tegema.
Kui inimene reageerib, avage suu ja proovige sõrmega ära pühkida kõik allaneelatud aine jäägid.
Hoidke alles kõik jäänused, mis võivad olla mürgistuse põhjuseks (nt toidujäägid, seenejäänused, tabletid, taimeosad). Võtke need ja/või oksendamine kaasa arstile või haiglasse, et arst saaks kindlaks teha, mis mürgitusega on tegu.
Kui kannatanu oksendab ise, saate teda aidata, toetades tema pead või silitades tema rahustamiseks selga.
Esmaabi gaasimürgistuse korral
Gaasimürgituse korral tuleb esmalt viia kannatanu ohutsoonist (eeldusel, et te ennast ei ohusta!) ja tuua värske õhu kätte. Teise võimalusena võite ruumi hästi ventileerida, et gaasid hajuksid.
Pöörake tähelepanu oma ohutusele: kui gaasid väljuvad suletud ruumides, ei ole need mitte ainult mürgised, vaid sageli ka väga tuleohtlikud. Lahtine tuli või lendlevad sädemed võivad gaasi süüdata.
Alles siis, kui kannatanu on ohuolukorrast päästetud, on soovitav edasised esmaabimeetmed – patsiendi rahustamine, teadvuseta oleku korral lamamisasendisse panemine ja vajadusel elustamine.
Esmaabi kemikaalidega mürgituse korral
Kui keegi on sattunud kemikaale (nt hapet) silma või nahale, loputage seda piirkonda põhjalikult külma puhta veega vähemalt kümme minutit. Kui silmad on kahjustatud, hoidke silmalaud nii palju kui võimalik lahti ja loputage alati ninast kuni oimukohani.
Ärge eemaldage kahjustatud isikult kemikaaliga läbiimbunud riideid – võite nahaaluse naha rebeneda!
Mürgistus: millal pöörduda arsti poole?
Mürgistus: arsti läbivaatused
Õige ravi alustamiseks peab arst täpsemalt välja selgitama mürgistuse võimaliku põhjuse ja raskusastme.
Selleks saab ta esmalt intervjuu (anamnees) käigus olulise taustainfo: Võimalusel küsib ta patsiendilt, milliste ainetega ta on kokku puutunud (allaneelamisel, sissehingamisel, puudutamisel jne). Samuti küsivad nad, kui palju kahtlustatavat sööki söödi või kui palju kemikaali näiteks alla neelati. Samuti on oluline teada, millal see juhtus ja kui kiiresti sümptomid tekkisid. Kui patsient ei reageeri või on liiga noor, võite esmaabiandjana selle vajaliku teabe anda.
Arstile on abi ka sellest, kui oled esmaabiandjana kätte saanud mürgise jahu, ravimi, kemikaali ja/või patsiendi okse. See muudab mürgistuse täpse põhjuse kindlakstegemise lihtsamaks.
Füüsiline läbivaatus (sh vererõhu mõõtmine jne) annab arstile teavet patsiendi üldise seisundi kohta. See võib anda vihjeid ka mürgistuse tüübi kohta. Näiteks mõned toksiinid muudavad hingeõhu lõhna iseloomulikul viisil. Ja kõik süstekohad võivad viidata sellele, et patsient on süstinud ravimeid.
- Vereanalüüs: mürgistuse põhjust (ravimid, vingugaas jne) saab sageli tuvastada verest. Lisaks näitavad vereväärtused sageli mürgistuse tagajärjel tekkinud võimalikke elundite (nt maksa või neerude) talitlushäireid.
- Uriinianalüüs: seda testi saab kasutada näiteks ravimite tuvastamiseks.
- Väljaheiteuuring: arst laseb analüüsida väljaheiteproovi, kui kahtlustab näiteks salmonelloosi mürgitust.
- Röntgenuuring: mõnikord saab mürgistuse põhjuse tuvastada röntgenpiltidelt, näiteks metallid nagu plii, allaneelatud ravimipakid (ravimikullerite puhul), allaneelatud patareid või mürgise looma rünnakust tekkinud loomajäänused (nt mürgised hambad).
Mürgistus: ravi arsti poolt
Mürgistus ei vaja alati arstiabi. Kui see juhtub, võib teatud asjaoludel olla vajalik haiglaravi. Ravi seisneb patsiendi tervisliku seisundi jälgimises või stabiliseerimises ning organismi abistamisel sissevõetud mürki kiiremini väljutamiseks (tavaliselt uriiniga) või deaktiveerimiseks (tavaliselt maksa kaudu).
Keha funktsioonide tagamine
Neerupuudulikkuse korral võib patsient saada verepesu (dialüüs). Väga rasketel juhtudel, kui maks ja/või neerud on mürgituse tagajärjel püsivalt häiritud, võib osutuda vajalikuks elundi siirdamine.
Vältida mürgi imendumist ja levikut
Arst võib manustada aktiivsütt, kui haige isik on mürki alla neelanud. See seob mürgise aine seedetraktis nii, et see ei pääse enam vereringesse. Kuid aktiivsüsi ei ole efektiivne kõigi mürkide vastu; see on ebaefektiivne paljude kodukeemia või alkoholi vastu. Samuti ei avalda see mingit mõju juba vereringesse sattunud toksiinidele.
Kui mürk võetakse suukaudselt, võib olla mõttekas ka haige inimese mao pumpamine. Arst teeb seda juhul, kui mürk on väga ohtlik või kui patsiendi üldine tervislik seisund on halb.
Antidoodi manustamine
Mõnele mürgile (nt paratsetamool, heroiin, mõned maomürgid) on olemas spetsiaalsed antidoodid. Nende manustamine võib olla kasulik raske mürgistuse korral. Kuid haigestunud isik paraneb sageli ise.
Edasised meetmed
Olenevalt mürgistuse tüübist ja ulatusest võivad olla kasulikud täiendavad meetmed. Näiteks kui mürgised ained on sattunud haige inimese silma või nahale, loputab arst vastavaid kehaosi rohke (soolalahusega) veega.
Mürgistuse ennetamine
Erinevad ettevaatusabinõud vähendavad juhusliku mürgistuse ohtu. Need on eriti soovitatavad lastega leibkondades:
- Hoidke ravimeid lastele kättesaamatus kohas. Selleks sobib kõige paremini lukustatav ravimikapp.
- Lukustage ravimid pärast iga kasutamist, isegi kui neid vajate mitu korda päevas (teie või kellegi teise teie leibkonna liikme poolt).
- Ärge kunagi jätke ravimeid vedelema. Eelkõige on värvilised pillid väga sarnased kommidega, mistõttu on neid väikelastel lihtne haarata.
- Hoidke kodukeemia, nagu puhastusvahendid, nõudepesu- ja pesuvahendid alati lastele kättesaamatus kohas, eelistatavalt lukustatavas kapis.
- Ärge kunagi kandke kemikaale toidupakendisse, nt. mahlapudelisse. Kui teete, märgistage konteiner suurelt ja selgelt!
- Üldiselt märgistage kemikaale või muid mürke sisaldavad konteinerid alati selgelt ja veenduge, et neil on lastekindlad sulgurid.
- Ärge laske end häirida, kui olete just avanud kodukeemia. Sulgege pudel või anum uuesti, kui pöörate tähelepanu teistele lastele, vastate telefonikõnele või kui heliseb uksekell.
- Hoidke alkohoolsed joogid lastele kättesaamatus kohas. Isegi väikesed alkoholikogused on väikelastele väga ohtlikud. Alkohoolsed joogid on kõige parem hoida lukustatuna, et vanematel lastel ei tekiks kiusatust neid proovida.
- Õpetage lastele varakult, kuid eakohaselt ravimite, kodukeemia, mürgiste taimede, seente, sigarettide ja alkoholi ohtlikkust.
- Arutage ja vaadake üle meetmed mürgistuse vältimiseks teistes leibkondades, kus teie laps sageli aega veedab, nt. vanavanemate või lapsehoidjaga.
