Mis on füsioteraapia?
Füsioteraapia ravib keha liikumis- ja toimimisvõime piiranguid ning on meditsiiniliselt määratud vahend. See on kasulik täiendus ja mõnikord alternatiiv operatsioonile või ravimitele. Füsioteraapia hõlmab lisaks füsioterapeutilistele harjutustele ka füüsilisi meetmeid, massaaže ja manuaalset lümfidrenaaži.
Füsioteraapiat saab teha statsionaarselt (haiglas, taastusravikeskuses jne) või ambulatoorselt (füsioteraapia praktikas). Lisaks on ka mobiilne füsioteraapia. Sel juhul tuleb füsioterapeut patsiendi juurde. Selle eeliseks on see, et patsient saab harjutada teatud liigutusi oma tuttavas keskkonnas. Mobiilne füsioteraapia on kasulik ka patsientidele, kelle haigus või füüsiline piiratus raskendab või lausa võimatuks praksise külastamist.
Laiendatud ambulatoorne füsioteraapia on erivariant: see hõlmab lisaks üldfüsioterapeutilisele ravile meditsiinilist taastusravi, mis taastab patsiendi töövõime nii era- kui ka tööl.
Spordi füsioteraapia
Spordifüsioteraapia on suunatud eelkõige sportlaste hooldamisele ja treenimisele ning spordivigastuste ennetamisele ja ravile. Olulisteks komponentideks on soojendus, venitused, füsioteraapia või füsioterapeutiliste harjutuste õige sooritamine ning vajadusel spordiga seotud vigastuste ravi.
Füsioteraapia Bobathi järgi (füsioteraapia Bobathi järgi)
Füsioteraapia Bobathi järgi aitab inimesi, kellel on neuroloogilised (ajust ja närvidest tulenevad) düsfunktsioonid: patsiendid treenivad ja kordavad teatud liigutusi, kuni on tekkinud uued närvikiud ja sünapsid. Meetodit kasutatakse eelkõige pärast insulte või kaasasündinud liikumishäirete korral.
Füsioteraapia Vojta järgi (füsioteraapia Vojta järgi)
Füsioteraapias käivitab füsioterapeut Vojta sõnul reflekse sihtsurve abil. Mitme refleksi kombinatsioon teatud algpositsioonidest on mõeldud lihaste funktsiooni aktiveerimiseks.
Füsioteraapia Schrothi järgi (füsioteraapia Schrothi järgi)
Spordi füsioteraapia
Spordifüsioteraapia on suunatud eelkõige sportlaste hooldamisele ja treenimisele ning spordivigastuste ennetamisele ja ravile. Olulisteks komponentideks on soojendus, venitused, füsioteraapia või füsioterapeutiliste harjutuste õige sooritamine ning vajadusel spordiga seotud vigastuste ravi.
Füsioteraapia Bobathi järgi (füsioteraapia Bobathi järgi)
Füsioteraapia Bobathi järgi aitab inimesi, kellel on neuroloogilised (ajust ja närvidest tulenevad) düsfunktsioonid: patsiendid treenivad ja kordavad teatud liigutusi, kuni on tekkinud uued närvikiud ja sünapsid. Meetodit kasutatakse eelkõige pärast insulte või kaasasündinud liikumishäirete korral.
Füsioteraapia Vojta järgi (füsioteraapia Vojta järgi)
Füsioteraapias käivitab füsioterapeut Vojta sõnul reflekse sihtsurve abil. Mitme refleksi kombinatsioon teatud algpositsioonidest on mõeldud lihaste funktsiooni aktiveerimiseks.
Füsioteraapia Schrothi järgi (füsioteraapia Schrothi järgi)
Tagakool
Tagakoolis saate teada, mis hoiab teie selja tervena. Kursuse programm koosneb erinevatest moodulitest, nagu teadmised seljasõbralikust kehaasendist ja liikumiskäitumisest, lõdvestustehnikatest ning kehatunnetuse treeningust. Eesmärk on seljavalu ennetamine või leevendamine. Lisateavet selle teema kohta saate artiklist Tagasikool.
Millal sa füsioteraapiat teed?
Füsioteraapia eesmärgid määrab eelkõige patsient ja tema kliiniline pilt. Põhimõtteliselt on eesmärgiks valu leevendamine, ainevahetuse ja vereringe soodustamine ning liikuvuse, koordinatsiooni, jõu ja vastupidavuse parandamine või säilitamine. Füsioteraapia peaks lisaks patsiendi vanusele ja seisundile arvestama ka patsiendi igapäevast eluolu. Olulist rolli mängib ka haiguse kulg.
Lihasluukonna haigused
Närvisüsteemi haigused
Füsioteraapia ravivõimalusi kasutab lai spekter neuroloogilisi haigusi. See kehtib näiteks halvatuse, liikumis- ja funktsionaalsete häirete kohta pärast kolju- ja seljaaju vigastusi, kesknärvisüsteemi (KNS) kahjustusi sündimisel, parapleegiliste sündroomide ja hulgiskleroosi korral. Füsioterapeutiliste meetmete abil treenitakse patsientide sensoorsete ja motoorsete funktsioonide koostoimet.
Siseorganite haigused
Selliste haiguste nagu astma, kopsufibroosi või tsüstilise fibroosi korral saab sümptomeid leevendada tõhusa hingamise ja spetsiaalsete köhimisvõtete treenimisega, parandades seeläbi elukvaliteeti. Veresoonte või lümfikanalite ahenemise korral parandab regulaarne kõndimistreening vereringet ja vastupidavust, vähendades samal ajal valu. Soolefunktsiooni häireid, nagu Crohni tõbi, saab toetavalt ravida ka füsioteraapiaga.
Mida teete füsioteraapia ajal?
Esmane visiit füsioterapeudi juurde koosneb tavaliselt anamneesist – vestlusringis patsiendi haigusloo võtmisest – ja põhjalikust läbivaatusest, mille käigus kontrollitakse muuhulgas lihaste tugevust ja liikuvust ning valu täpselt lokaliseeritakse. Kasutades intervjuust ja uuringust saadud teavet, koostab füsioterapeut seejärel füsioteraapia plaani ja arutab patsiendiga individuaalseid eesmärke.
Sõltuvalt teraapiaplaanist tehakse aktiivseid, assisteeritud ja passiivseid harjutusi kindlate ajavahemike järel. Passiivsete füsioteraapia harjutuste puhul liigutab füsioterapeut patsiendi liigeseid, ilma et patsiendi lihased koostööd teeksid. See parandab liikuvust ja soodustab vereringet. Samal ajal välditakse kontraktuure ja jäikust.
Abistavad füsioteraapia harjutused nõuavad, et patsient rakendaks ise lihasjõudu. Liikumist abistab aga füsioterapeut või spetsiaalsed füsioteraapia vahendid. Kui treening toimub vees, kasutatakse üleslükkejõudu abistava jõuna.
Millised on füsioteraapia riskid?
Õigesti teostatud füsioteraapiaga ei kaasne peaaegu mingeid riske. Kui aga harjutusi teha hooletult või valesti, võivad tekkida sinikad, põletikud või muud vigastused. Peapöörituse koordineerimiseks ja raviks mõeldud harjutused on seotud suurenenud kukkumisriskiga.
Mida pean pärast füsioteraapiat meeles pidama?
Iseseisvaid harjutusi tuleks teha ka kodus. Nii saab paranemisprotsessi kiirendada.
Üksikute lihasrühmade suurenenud koormus võib põhjustada lihaste valulikkust, kuid see pole ohtlik. Kurnatus ja väsimus on samuti sümptomid, mis võivad tuleneda suurenenud füüsilisest tööst. Kui pärast füsioteraapiat tekib valu või vigastus, on soovitatav külastada arsti.
