Plastiga hammaste täitmine

Sissejuhatus

Karioossete defektide kõrvaldamiseks ja kahjustatud hamba püsivaks taastamiseks a hammaste täitmine on vajalik. Pärast raviarsti täielikku eemaldamist kaaries ja saadud auku (õõnsust) kuivatanud, saab ta kasutada erinevaid täitematerjale. Hambaravis eristatakse põhiliselt jäikaid ja plastilisi materjale.

  • Plastist täidismaterjalid asetatakse hambasse deformeeritavas olekus, kohandatakse konkreetse hamba kujuga ja alles seejärel karastatakse.
  • Jäigad materjalid tuleb seevastu laboris toota jäljendist.

Nii amalgaam kui ka plastist täidised kuuluvad plastist täidiste rühma, samal ajal kui nn inlayd või onlayd on jäigad täidised. Plastist täidise valmistamine toimub hambaravikabinetis kiiresti ja lihtsalt. Juhtudel, kui karioosne defekt jõuab pulpini, asetatakse närvikiudude kaitsmiseks kõigepealt alatäide.

Hambaarst kasutab a kaltsium hüdroksiidil põhinevad ravimid, millel on närvikiududele rahustav toime ja mis peaksid stimuleerima uute moodustumist dentiin. Ulatuslike täidiste korral tuleb kinnitada nn maatriks ja kinnitada see väikeste kiiludega. Seejärel tuleb hammas ära kuivatada ja luua seos loodusliku vahel hamba struktuur ja akrüül.

Seejärel saab hambaarst täidismaterjali järk-järgult õõnsusse viia. Materjali varajase väljalangemise vältimiseks on soovitatav sammhaaval sisestada väikestes kogustes materjali ja lasta sellel taheneda. Ehkki selle meetodi täitmine võtab kogu hamba kauem aega, saab tavaliselt kindlaks teha, et plastist täidis võib hambas kauem püsida. Pärast õõnsuse täielikku täitmist saab täitematerjali pinda kohandada hamba loomuliku kujuga.

Plastist täidise eelised

Eelised Sobiva täitematerjali valimisel tuleb kaaluda mitmeid tegureid. Amalgaamtäidised on suhteliselt odavad, enamasti on need kaetud tervis kindlustus ilma lisatasuta ja talub närimissurvet hästi. Kuid nad on oma värvi tõttu üsna inetud ja suudavad hamba stabiliseerida vaid piiratud ulatuses, kui aine kadu on suur.

Komposiittäidiseid (sünteetilisi täidiseid) saab seevastu kohandada loomuliku hambavärviga ja need on võhikule peaaegu nähtamatud. Lisaks pole mõnikord teada täitematerjali elundeid kahjustavaid omadusi ning allergiliste reaktsioonide või muude kokkusobimatuste esinemist pole peaaegu kunagi täheldatud. Nii vastupidavuses kui ka närimissurvele vastupidavuses on plastikust hambatäidised tänapäeval samaväärsed amalgaamplommidega.

Pealegi on plastist täidistel täidetud hammas stabiliseeriva toimega suurte ainekao korral. See on tingitud asjaolust, et plastik (komposiit) kleepub hambaaine külge ja jaotab seeläbi hambale mõjuvad rõhud paremini. Vastupidiselt amalgaamiga täidetud hammastele ei ole plastist täidisega hammas tavaliselt kõrgendatud temperatuuri suhtes.