Määratlus
Inimesed, kelle iseseisvus on märkimisväärselt häiritud, liigitatakse hooldustasemele 2. Puudumine võib olla füüsiline, psühholoogiline või kognitiivne. Vanas hooldustasemes vastas see hooldustasemele 0 või 1, mis samuti klassifitseeritakse uues süsteemis automaatselt 2. hooldustasemeks.
Millised on 2. taseme hoolduse nõuded?
Nagu eespool juba kirjeldatud, peab mõjutatud isikul olema füüsiline, psühholoogiline või kognitiivne häire, mis piirab tema iseseisvust. Hooldust vajava isiku iseseisvuse hindamine toimub “New Assessment Assessment (NBA)” abil. Seda viib läbi meditsiiniasutuse hindaja tervis pärast taotluse esitamist.
Seda saab läbi viia ka vanadekodus või hooldekodus. Selles testis tuleb õendustasemeks 27 liigitamiseks saavutada hind 47.5–2 punkti vahel. Hindamisel hinnatakse kuut erinevat eluvaldkonda: Hindaja on üksikute alampiirkondade lõplikku hindamist suhteliselt keeruline .
Siiski on olemas veebipõhised hooldustaseme kalkulaatorid, mille abil saab ligikaudu hinnata hooldust vajava inimese hooldustaset. Lisaks on soovitatav valmistuda retsensendi visiidiks. Kasulik on eelnevalt läbi mõelda, millistes eluvaldkondades on asjaomane isik abist sõltuv ja milliseid tegevusi saab inimene ise läbi viia.
Lisaks on hea, et hindamise ajal on kaasas inimene, kes vastutab peamiselt hoolduse eest. Kasulik on ka arsti kirjade ja ravimiplaani koostamine. Üksikasjalikku teavet teiste hooldusastmete kohta leiate hooldusastmetest ja hooldustasemetest
- Hindamisel on kõige olulisem roll iseseisvusel.
Hinnata tuleb peamiselt inimese ressursse ja võimeid, mitte aga abivajadust, nagu vanas õenduse klassifitseerimise protseduuris. Näiteks hinnatakse, mil määral saab asjaomane isik end veel pesta.
- Kaks olulist teemat on ühelt poolt patsiendi käitlemine tema piirangute ja haigustega ning teiselt poolt igapäevaelu korraldamine ja sotsiaalsete kontaktide eest hoolitsemine.
- Muidugi on üldhinnangus ka liikuvus, isegi kui mitte nii tugevalt kaalutud.
- Praeguses hinnangus on uus see, et arvestatakse ka kognitiivsete ja suhtlemisvõimetega. See on eriti oluline kannatavate inimeste jaoks dementsus. Kuigi nad pole sageli füüsiliselt piiratud, vajavad nad siiski igapäevaelus palju tuge.
- Lõpuks kaalutakse ka seda, kas hindaja vajab tuge psühholoogiliste probleemide, näiteks äreva käitumisega toimetulemisel.
