Prognoos
Ilma ravita on nodoosne polüarteriit tavaliselt raske ja nendel juhtudel on prognoos halb.
Sobiva ravi korral on prognoos viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kui tavaliselt lõppes haigus surmaga umbes 25 aastat tagasi, siis viie aasta pärast on elulemus praegu umbes 90 protsenti. PAN-i prognoos sõltub eelkõige sellest, milline organ on mõjutatud. Kui kahjustatud on neerud, süda, seedetrakt või närvisüsteem, on prognoos mõnevõrra halvem.
Üldiselt, mida varem PAN diagnoositakse ja ravitakse, seda paremini saab vältida elundikahjustusi. Paljudel juhtudel kaovad sümptomid isegi täielikult.
Ennetamine
Kuna sõlmelise polüarteriidi põhjused pole täielikult teada, ei ole spetsiifiline ennetamine võimalik. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine võib aga vähendada PAN-i väljakujunemise riski.
- Õiguslikult kindlustatud isikud: Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks tuleb patsiendil või lähedasel esmalt esitada avaldus pikaajalise hoolduse kindlustuskassale (asub haigekassas). Pikaajalise hoolduse kindlustuskassa tellib seejärel haigekassa raviteenistuse (MDK) või mõne muu sõltumatu eksperdi, kes teeb kindlaks patsiendi pikaajalise hoolduse vajaduse.
- Erakindlustusega isikud: Erakindlustusega patsient või tema lähedane peab esitama taotluse hooldust vajavaks isikuks liigitamiseks vastavale erakindlustusseltsile. Seejärel tellib kindlustusselts MEDICPROOF meditsiiniteenuse, et teha kindlaks hooldusvajadus.
Kohtumine hindamiseks
Hindaja (õendusspetsialist või arst) ei tule ette teatamata majja või asutusse, kus patsient elab. Ta lepib hindamiseks aja patsiendi või tema lähedaste või hooldajatega.
Käesoleval ametisse nimetamise teatel palub hindaja ka taotlejal atesteerimiseks valmis olla asjakohased dokumendid. Siia kuuluvad näiteks hooldusteenuste aruanded, hoolduspäevikud (*) ja võrreldavad kindlustatud isiku poolt peetavad andmed, haiguslood, teave hetkel kasutatavate ravimite kohta, aga ka teiste sotsiaaltoetuste asutuste aruanded ja teated.
Mida hinnatakse?
Hindaja hindab kuut järgmist eluvaldkonda (“mooduleid”):
- Liikuvus (füüsiline agility, nt hommikul tõusmine, vannituppa minek, trepist ronimine jne)
- kognitiivsed ja kommunikatiivsed võimed (nt orienteerumine kohas ja ajas, faktide mõistmine, riskide äratundmine, teiste inimeste öeldu mõistmine)
- käitumis- ja psühholoogilised probleemid (nagu ärevus, agressiivsus, vastupanuvõime hoolitsusele, öine rahutus)
- Enesehooldus (nt iseseisev pesemine, tualeti kasutamine, riietumine, söömine, joomine)
- Haiguse või teraapiaga seotud nõudmiste ja stressidega toimetulemine ja iseseisev toimetulemine (iseseisev ravimite võtmine, iseseisev arsti juures käimine jne).
- Igapäevaelu ja sotsiaalsete kontaktide korraldamine (iseseisev igapäevaelu korraldamine, kontakti loomine teiste inimestega, iseseisev osalemine seltskondlikel üritustel jne).
