Mis on kõrv?
Inimese kõrv on organ, mis ühendab endas kaks funktsiooni: kuulmismeel ja tasakaalumeel.
Kõrva anatoomia
Kõrv jaguneb kolmeks anatoomiliseks piirkonnaks:
Väliskõrv.
See hõlmab suudmest (auricle auris), väliskuulmekäiku (meatus acusticus externus) ja trummikilet (membrana tympani).
Auricle
Lisateavet selle kohta saate artiklist Auricle.
Väliskuulmekäik (meatus acusticus externus) koosneb alguses kõhreosast, mis seejärel muutub luuliseks osaks. Selle pikkus on umbes kolm kuni kolm ja pool sentimeetrit, laius pool sentimeetrit ja veidi kaardus. Kõrvakanali nahk sisaldab juuksefolliikulisid, rasunäärmeid ja higinäärmeid. Viimased eritavad kõrvavaha (cerumen). See kleepuv kollakas eritis puhastab kuulmekäiku ja takistab vee, tolmu ja mustuse sissetungimist.
Kuulmekile (membrana tympani) on membraan, mis eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Selle paksus on umbes 0.1 millimeetrit ja läbimõõt üheksa kuni üksteist millimeetrit. Trummi membraan on hallikasvalge, tavaliselt läbipaistev ja pinge all. See ei ole täiesti tasane, kuna esimene luuluu, keskkõrva küljel asuv mall, on sulandunud kuulmekile keskosaga ja annab sellele kuju.
Keskkõrv
Luud
Kõik, mida pead teadma kolme pisikese liikuva luu, mis on olulised heli edastamiseks (haamer, alasi ja jalus), kohta saad teada artiklist Ossicles.
Eustachia toru
Keskkõrvast on ühendus neeluga, mida nimetatakse Eustachia toruks (Tuba auditiva). Lisateavet selle kohta saate lugeda artiklist Eustachia toru.
Sisekõrv (labürint)
See on koht, kus asub tegelik kuulmisorgan (Corti organ) ja tasakaaluorgan. Kõike olulist kuulmisorgani kohta saate lugeda artiklist Sisekõrv.
Tasakaaluorgan
Tasakaalutunde toimimise ja pearingluse tekkimise kohta kõike olulist saad teada artiklist Tasakaaluorgan.
Mis on kõrva funktsioon?
Kõrva funktsioonideks on kuulmine ehk kuulmistaju ja tasakaalutunnetus – ilma nende funktsioonideta ei tajuks inimene helisid, helisid ja müra ning tunneks pidevalt pearinglust.
Auditoorne taju
Selle kohta, kuidas vedelikuga täidetud sisekõrvas heli üles korjatakse, luude kaudu edasi kandub ja rändlaine kujul sensoorsetesse rakkudesse juhitakse, saate lugeda artiklist Kuulmistaju.
Kus kõrv asub?
Millised probleemid võivad kõrva põhjustada?
Väliskuulmekäigu põletikku (näiteks abstsess või pais) nimetatakse väliskõrvapõletikuks. See põhjustab valu ja sügelust väliskuulmekäigus. Kõrvakanali põletiku põhjuseks on sageli bakterid, mida saab “kinni püüda” eriti ujudes. Arstid räägivad seetõttu ka vannikõrvapõletikust.
Keskkõrvapõletik (keskkõrvapõletik) tekib tavaliselt külmetuse või kurguvalu tagajärjel, kui haigusetekitajad tõusevad Eustachia toru kaudu üles. Lapsed on haigusele eriti vastuvõtlikud, kuna nende Eustachia torud on lühemad kui täiskasvanutel. Põletik esineb kõige sagedamini vanuses 6–18 kuud. Peamised sümptomid on pulseeriv valu ja survetunne kõrvas. Sagedased on ka muud sümptomid, nagu kuulmislangus, palavik ja peavalu.
Äkilist ja püsivat susisemist, vilinat, helinat, suminat või suminat kõrvas – ilma välise heli põhjuseta – nimetatakse tinnituseks. Selle võivad vallandada näiteks äkiline kuulmislangus, erinevad haigused, stress või teatud ravimid. Kui põhjust ei õnnestu tuvastada, räägivad arstid idiopaatilisest tinnitusest.
Väga erinevatel kaasasündinud või omandatud põhjustel võib kuulmisfunktsioon olla ühel või mõlemal küljel kahjustunud. Arstid eristavad erinevaid kuulmislanguse vorme, juhtivat kuulmislangust ja sensorineuraalset kuulmiskaotust. Vanemas eas tekib peaaegu kõigil ka presbükuus. Kuulmiskaotus võib olla erineva raskusastmega. Mõnel inimesel on kuulmine vaid veidi nõrgenenud, teised aga täiesti kurdid. Kuulmislanguse või kurtusega sündinud lastel on sageli probleeme kõne õppimisega.
Otoskleroosi korral muidu liikuvad luud jäigastuvad. Selle põhjus pole veel selge. Otoskleroosi tagajärg on kuulmislangus.
Kuulmekile võib puruneda otsese või kaudse jõu mõjul, näiteks vatitiku ebaõigel kasutamisel kõrvakanali puhastamisel või õhurõhu kiirel muutumisel (plahvatus vms). Selline kuulmekile vigastus (trummi rebend) väljendub torkiva valu ja äkilise kuulmislangusena. Mõnikord lekib verd ka kõrvakanalist ja haige kaebab pearinglust. Enamasti paraneb trummikile purunemine iseenesest ja ilma tagajärgedeta.
