Kes vajab pikaajalist EKG-d? | Pikaajaline EKG

Kes vajab pikaajalist EKG-d?

A pikaajaline EKG tehakse peamiselt juhul, kui südamerütmihäired kahtlustatakse. Tavapärases kliinilises diagnostikas kasutatakse sageli EKG uuringuid, kuid ainult mõnest sekundist kuni minutini. Paljud südame rütmihäired võivad olla väga väljendunud ja kliiniliselt olulised, kuid lühikese uuringu käigus pole neid märgata.

Patsiendid märkavad sageli selliseid sümptomeid nagu südamepekslemine, mis ilmnevad ainult harva ja seetõttu pole neid tavapärases EKG-s tõenäoliselt võimalik tuvastada. Olulisemad näidustused, mille puhul a pikaajaline EKG on soovitatav tahhükardia, südamepekslemine ja vereringeprobleemid kuni minestushoogudeni, mida nimetatakse ka sünkoopiks. A pikaajaline EKG saab täpselt kindlaks teha, mis tüüpi südamerütmihäired tekib ning millal ja kui tihti see juhtub.

Patsiendid, kellel on varem teada olnud süda haigustel on soovitatav teha ka pikaajaline EKG, et hinnata nende praeguseid südamerütmihäireid. Teoreetiliselt saab pikaajalist EKG-d kasutada ka püsiva vereringehäire määramiseks. Kliinilises diagnostikas on sellel siiski üsna väike roll.

Kas ma saan sellega duši all käia?

Pikaajalise EKG-ga ei tohiks dušši võtta. Dušš ise ei mõjuta EKG salvestamise võimalusi, kuid mõõteseade ja ülakehale liimitud elektroodid ei tohi märjaks saada. Vastupidiselt pikaajalisele veri rõhumõõtjaga ei saa pikaajalist EKG-d lühikese aja jooksul lahti võtta, kuna mõõtmine on püsiv.

Kui seade eemaldatakse duši all, puudub osa mõõtmistest. Lisaks on oht, et ülakeha vesi eraldab elektroodid. Enne pikaajalise EKG mõõtmise alustamist on soovitatav käia duši all ja hoida 24 tundi tihedas kokkupuutes veega. Loomulikult saate kõige vajalikumad asjad käsnaga puhastada. Ainult mõõtmisega seotud alad peavad jääma kuivaks.

Kas saate sellega töötada?

EKG pikaajalisel salvestamisel saab ja peaks tegema tavalist igapäevast tööd. See on oluline hindamiseks süda tegevus normaalse igapäevaelu elamiseks, et tulemusi mitte võltsida. Kirevat, järsku ja füüsiliselt eriti koormavat tööd tuleb aga teha ettevaatusega.

Raskete tööde korral tuleb jälgida, et lahti ühendatud elektroodid ära ei rebeks. Samamoodi võib raske füüsiline töö muuta salvestust, mõjutades süda. See hõlmab peamiselt käsitsi tööd, näiteks ehitusplatsil. Vibreeriv töö võib mõjutada ka seadme tööd.

Puurmasinad, pneumaatilised haamrid jms võltsivad tulemusi. Lisaks tööriistadele ka igapäevaseid esemeid, näiteks elektriline pardel või juuksed võib ka salvestusele negatiivset mõju avaldada. Salvesti ei sea kontoritöö jaoks mingeid takistusi. Mõõtmised jäävad patsiendile märkamatuks ja 24 tunni jooksul ei takista miski tavapärast tööd.