Sünonüümid laiemas tähenduses
engl. : kohustuslik haridus, kooliskäimine, koolikohustus, koolikohustus
Määratlus
Lapse kohustuslik haridus, mida nimetatakse ka täiskoormusega kohustuslikuks koolitusalgab tavaliselt Saksamaal kõigil lastel, kes on teatud ajahetkel jõudnud kuueaastaseks. Erandeid arutati definitsioonis. 24. oktoobril 1997. aastal alalise haridus- ja kultuuriministrite konverentsi (KMK) poolt vastu võetud uue seaduse tulemusena lubati üksikutel riikidel kohustusliku täistööajaga töötamise tähtaega edasi lükata. koolitus või kooli registreerimine, et nooremaid ja nooremaid lapsi saaks kooli registreerida.
Mõned riigid kasutasid seda seadust (vt Kohustuslik Koolitus üksikriikides) Reeglina kestab täiskoormusega koolikohustus kokku üheksa aastat, st see lõpetatakse põhikoolis ja põhikoolis käimisega. Koolikohustust saab programmi võrra pikendada ühe aasta võrra peamine vanemate taotlusel. Ainult erandjuhtudel saab seda pikendada kahe aasta võrra.
Sellisel juhul kohaldatakse erimeetmeid. Selle eest vastutavad vanemad või eestkostjad järelevalve koolikohustuse järelevalve. Nad vastutavad nii registreerimise kui ka registreerimisest vabastamise eest ja vabandavad klassist puudumise eest.
Kui koolikohustusest ei peeta kinni ettenähtud viisil, võib selle rakendamiseks võtta erinevaid meetmeid. Lisaks on vanemad või eestkostjad kohustatud varustama oma kooliealisi lapsi koolis käimiseks piisava varustusega. Kui laps lükatakse edasi maksimaalselt ühe võrra õppeaastal erilise silmatorkavuse tõttu, st kui kooliskäimine lükatakse edasi, ei arvestata seda aastat koolikohustuse kestuse hulka.
Lapse kohustuslik haridus, mida nimetatakse ka täiskoormusega kohustuslikuks hariduseks, algab tavaliselt kõigil lastel, kes on teatud ajahetkel jõudnud kuueaastaseks. Erandeid on määratluses käsitletud. Haridus- ja kultuuriministrite alalise konverentsi (KMK) 24. oktoobril 1997 vastu võetud uue seaduse tulemusena lubati üksikutel riikidel viia kohustusliku täiskoormusega koolihariduse lõpptähtaeg hilisemale kuupäevale , võimaldades seeläbi üha noorematel lastel kooli asuda.
Mõned riigid kasutasid seda seadust (vt Kohustuslik koolitus üksikriikides). Kohustuslik täiskoormusega kooliharidus kestab kokku üheksa aastat, st see täidetakse põhikoolis ja põhikoolis käimisega. Koolikohustust saab programmi võrra pikendada ühe aasta võrra peamine vanemate soovil.
Ainult erandjuhtudel saab seda pikendada kahe aasta võrra. Sellisel juhul kohaldatakse erimeetmeid. Selle eest vastutavad vanemad või eestkostjad järelevalve koolikohustuse järelevalve.
Nad vastutavad nii registreerimise kui ka registreerimisest vabastamise eest ja vabandavad klassist puudumise eest. Kui koolikohustusest ei peeta kinni ettenähtud viisil, võib selle rakendamiseks võtta erinevaid meetmeid. Lisaks on vanemad või eestkostjad kohustatud varustama oma kooliealisi lapsi koolis käimiseks piisava varustusega. Kui laps lükatakse edasi maksimaalselt ühe võrra õppeaastal erilise silmatorkavuse tõttu, st kui kooliskäimine lükatakse edasi, ei arvestata seda aastat koolikohustuse kestuse hulka.