Sissejuhatus
Kolmiknärv on üks aju närveehk kaksteist närve mis pärinevad aju. See on viies ja suurim kraniaalnärv ning sellel on palju erinevaid funktsioone. Kolmiknärvi nimetatakse ka kolmiknärviks, kuna see toodab kolme närve oma näo varustamiseks. Ühelt poolt on sellel motoorsed funktsioonid, st see vastutab liikumiste eest, ja teiselt poolt sisaldab see ka tundlikke kiude, mis tarnivad aju teabega näo puudutuste ja valu.
ajalugu
Kolmiknärv pärineb ajust või täpsemalt aju erinevatest aju närvituumadest. Need on paigutatud paarikaupa nii, et kolmiknärv asub aju mõlemal küljel. Lähtekohas saab eristada kahte närvijuurt.
Üks kannab mootorikiude, teine tundlikke kiude. Nn silla piirkonnas (eriline ajupiirkond) lahkub kolmiknärv ajust ja murrab läbi kõva meninges petroosse luu lähedal. Kõva kopeerimisel meninges (dura mater), kolmiknärv moodustab nn kolmiknärvi ganglion.
See on paksenemine, mis on põhjustatud paljude närvirakkude kuhjumisest. Siin jaguneb kolmiknärv oma kolmeks haruks. Need otsaharud liiguvad eraldi närvidena oma vastavatesse sihtpiirkondadesse ja lahkuvad kolju läbi erinevate avade.
Seal on oftalmiline närv, ülalõualuu ja alalõualuu närv. Silma haru liigub orbiidi suunas, et jagada selle lõpuharudeks. Haru ülemine lõualuu lahkub kolju läbi kolju alaküljel oleva augu (rotundum foramen) ja liigub ülemise lõualuu suunas, kus see jaguneb oma otsaharudeks. Alumine haru koos mootorikiududega liigub alalõug, kus see vabastab otsaharud. Kuna kolmiknärv on väga suur närv ja varustab seetõttu suure osa närvist juhataja närvikiududega kaasnevad sellega mõnel lõigul teised närvid, mis kasutavad seda juhtstruktuurina.
