Meetmed - mida saate teha?
See peab ennast loomulikuks tunnistama Kiusamine on igas vormis ära hoitud. Vanemad ja õpetajad peavad olukorda õigesti hindama, et ühelt poolt ei tekiks tarbetuid süüdistusi ega teisalt üksikute laste või rühmade terroriseerimist. Kui laps tuleb oma vanemate, õpetajate või mõne muu usaldusväärse inimese juurde asjakohase murega, on hädavajalik, et probleemiga tegeletaks tõsiselt.
Sageli on lapsed abi küsimise ajaks juba pikka aega ohvrid ja proovinud kiusamist maha istuda. Paljud lapsed ei julge üldse abi küsida, sest kardavad, et “nurrumisega” kaasneb olukorra halvenemine. Siin on vanemate või õpetajate ülesanne märgid ära tunda ja asjaomasele lapsele aktiivselt läheneda.
Oluline on märkida, mis mis kohas täpselt juhtus, mis kell ja miks. Selliste märkmete abil on tagantjärele kurjategijatele või nende vanematele kergem vastanduda. Kõik vanemad ei reageeri süüdistustele, et nende lapsed käitusid koolis halvasti.
Halvimal juhul saab aga advokaadi kutsuda ja probleemile lahendada seaduste abil. Igal õpetajal on teatud määral ka hariv funktsioon, mida ta peaks ka kiusamise puhul täitma. Kui a Kiusamine ohver külastab õpetajat või kui õpetaja saab otse teada, et tema klassis või koolis käib mobiil, on edasiseks tegutsemiseks mitmeid võimalusi. Kõigepealt peaks toimuma kurjategija ja ohvri kohtumine, kus ohver saab õpetaja kaitstult vabalt rääkida.
Kurjategijate reaktsioon öeldule võib edasist menetlust mõjutada. Eriti jälgijad hoiduvad sellistest tegudest sageli, kui nad puutuvad otseselt kokku kiusamise ohvri kannatustega. Järgija ei hakkaks omal algatusel teist last kiusama, vaid teeb seda selleks, et grupis nägu kokku hoida ja mitte ise ohvriks saada.
Eriti väikeste lastega, nagu põhikoolis, võivad käitumist positiivselt mõjutada lood ja mängud. Õpetaja kirjeldab kõigepealt, kuidas kiusav ohver end tunneb, ja kirjeldab tundeid kogu klassile olukorrale võimalikult lähedal. Järgmisena on võimalus lisada rollimäng, kus laps võtab ohvri rolli ja puutub vastavas raamistikus kokku kiusamisega.
Seda rolli ei tohi mängida tegelik ega endine kiusamise ohver, sest see tekitaks lapsele ainult täiendavat emotsionaalset stressi. Eelistatav on, et vägivallatseja võtaks ohvri rolli ja näeks seega, kui kohutav on vastupidine positsioon selles võimustruktuuris. Sel viisil tuleks tugevdada õige ja vale tunnet ning julgustada lapsi tulevikus hoiduma edaspidistest kiusamisrünnakutest ja integreerima mõjutatud laps uuesti kogukonda.
Seda lähenemist peavad toetama kogu õppejõud, sest klassi eest ei vastuta mitte ainult üks õpetaja. Kolleegide kaasamine tagab olukorra jälgimise kogu koolis. Ka vanemaid tuleb meetmetest teavitada. Nende ülesanne võiks olla näiteks oma lapse julgustamine.
Kõik selle sarja artiklid:
