Mis on magnetresonantstomograafia?
Mis on MRI? Paljud patsiendid küsivad seda küsimust, kui arst määrab sellise uuringu. Lühend MRI tähistab magnetresonantstomograafiat, mida tuntakse ka kui magnetresonantstomograafiat (MRI) või kõnekeeles tuumaspinni. See on sageli kasutatav pildistamisprotseduur, mida kasutatakse täpsete kõrge eraldusvõimega ristlõikekujutiste loomiseks kehast. Arst saab neid pilte kasutada elundite struktuuride ja funktsioonide hindamiseks. Kui kogu keha uuritakse magnetresonantstomograafia abil, nimetatakse seda kogu keha MRI-ks. Samas saab uurida ka ainult üksikuid kehaosi või elundeid. Näited
- Peensoole MRI (Sellink, hüdro-MRI)
- Kõhu MRI (kõhuõõne)
- Koronaararterid (südame MRT, mõnikord ka stressi all nagu stressi MRT)
- Kraniaalne (kraniaalne) MRI (cMRI)
- Liigesed (näiteks MRI õla- või põlveliiges)
Lisainfo: MRI – Head
Lisainfo: MRI – põlve
Milliseid kliinilisi pilte ja vigastusi põlveliigeses saab magnetresonantstomograafia abil tuvastada, saate teada artiklist MRI: Põlv.
Täiendav info: MRT – SELGIKAEL
Saate teada, kuidas emakakaela lülisamba MRI toimib ja millal seda tehakse, artiklist MRI: lülisamba kaelaosa.
MRI: kuidas see töötab ja füüsikalised põhimõtted
MRI kasutab ära asjaolu, et aatomituumad pöörlevad ümber oma telje. Seda pöörlemist nimetatakse tuumaspinniks ja see tekitab iga tuuma ümber väikese magnetvälja. Seda tuumaspinni näitavad ka kogu inimkehas leiduvad vesinikuaatomid. Tavaliselt on nende pöörlemisteljed eri suundades. See aga muutub magnetresonantstomograafia käigus:
MRI järjestused
Radioloogid viitavad magnetresonantstomograafia seadme poolt kiiratavatele elektromagnetilistele impulssidele kui järjestustele. Erinevad järjestused kujutavad kudesid erinevalt. Magnetresonantstomograafias sageli kasutatavad järjestused on näiteks
- Spin-echo jada (SE)
- Gradientkajajärjestus (GRE) (kaltsifikatsioonide või hemorraagiate korral)
- Vedeliku nõrgestatud inversiooni taastumine (FLAIR-MRI põletikuliste haiguste, nagu hulgiskleroos)
- Spin-echo rasva küllastus (SE fs)
MRI: T1/T2 kaalumine
Nagu kirjeldatud, nimetatakse aatomite tagasipöördumist algasendisse lõõgastumiseks. Arvuti kasutab seda lõikepiltide arvutamiseks. Sõltuvalt sellest, kas see põhineb aatomite piki- või põikisuunalisel orientatsioonil, nimetatakse seda T1 või T2 kaalumiseks. T1 kaalumisel näib rasvkude ümbritsevast heledam, samas kui T2 kaalumisel kuvatakse vedelikud.
Magnetresonantstomograafia kontrastainega
Lisainfo: MRI – kontrastaine
Kõike, mida on vaja teada kontrastainete kasutamise kohta MRT-s, saate lugeda artiklist MRT kontrastained.
Erinevus: CT - MRI
Oluline erinevus (MRI / CT) puudutab kiirgusega kokkupuudet: kompuutertomograafia (CT) töötab röntgenikiirgusega, mis tähendab patsiendi kiirgust. Magnetresonantstomograafia seevastu kasutab magnetvälju ja raadiolaineid, mis ei puutu patsienti kiirgusega kokku.
MRI puuduseks on see, et see võtab kauem aega: uuring kestab 30–45 minutit. Kompuutertomograafia on seevastu oluliselt kiirem keskmise kestusega 10 minutit ning on seetõttu valikmeetod ka erakorralistel juhtudel, kus arst vajab võimalikult kiiresti kehast ristlõikepilti. Otsuse selle kohta, kas patsiendil on suurem tõenäosus MRI-st või CT-st kasu saada, peab seetõttu alati tegema arst, sõltuvalt kahtlustatavast diagnoosist.
Erinevalt CT-st, mis on eriti hea madala veesisaldusega struktuuride, näiteks luude, kuvamisel, on magnetresonantstomograafia valikmeetod, kui on vaja pehmeid kudesid lähemalt uurida. Seetõttu kasutatakse seda sageli vähidiagnostikas, näiteks kasvaja progresseerumise hindamiseks või metastaaside tuvastamiseks. MRI määrab raviarst sageli ka järgmistel juhtudel:
- MS (sclerosis multiplex)
- Luu põletikulised haigused
- Elundite põletikulised haigused (kõhunääre, sapipõis jne)
- Abstsessid ja fistulid
- Veresoonte väärarengud ja väljaulatuvad osad (nt aneurüsmid)
- Liigesekahjustused (artroos, kõõluste, kõhrede ja sidemete vigastused)
Mida tehakse MRI skaneerimise ajal?
Arst selgitab teile eelnevalt uuringu eesmärki, protseduuri ja võimalikke MRT kõrvaltoimeid. Samuti saate teada, kas peate uuringuks (nt peensoole MRT jaoks) paastuma.
Kui teil on südamestimulaator või mõni muu implanteeritud seade, peaksite sellest enne MRI-uuringut oma arsti teavitama. Kuna magnetresonantstomograafia võib tundliku aparaadi tööd häirida, peab arst otsustama, kas saate üldse uuringule minna. Kahtluse korral peab ta seda eelnevalt tootjalt küsima.
Lisaks võivad keha metallosad MRT-uuringu ajal nihkuda või kuumeneda nii palju, et võivad tekkida põletused. Seetõttu tuleb olla eriti ettevaatlik:
- Metallosadega proteesid
- naelad, plaadid või kruvid kehas (nt sisestatud pärast luumurde)
- rasestumisvastased spiraalid
- stendid
- Metallikillud, mis jäävad kehasse pärast õnnetusi või laskehaavu
Uuringuks tuleb pikali heita mobiilsele kitsale diivanile MRT-aparaadi ette. Seejärel surutakse teid torusse. Teravate kujutiste tegemiseks peaksite kogu uuringu ajal lamama võimalikult liikumatult. Võimalik, et peate ka korraks hinge kinni hoidma – selleks antakse teile valjuhääldi kaudu juhised.
MRI uuringuga kaasnevad magnetpoolide sisse- ja väljalülitamisest tingitud valjud koputavad helid. Seetõttu antakse teile eelnevalt kuulmiskaitsevahendid või helikindlad muusikaga kõrvaklapid.
MRI: klaustrofoobia torus
Avage MRI
Avatud MRI on hea alternatiiv klaustrofoobia all kannatavatele patsientidele. Avatud MRT-st saavad kasu ka väga ülekaalulised patsiendid, keda on tavapärase MRT-skanneriga raske lihtsalt ruumipuuduse tõttu uurida.
Veel üks eriti oluline eelis on see, et arstil on avatud toru kaudu kogu aeg juurdepääs patsiendile. Näiteks võib ta võtta proove kahtlustatavatest vähkkasvajatest tükkidest või manustada pildikontrolli all lokaalselt tõhusaid ravimeid.
Kõigis radioloogiapraksistes ja kliinikutes ei ole avatud MRI-skannerit. Kui eelistate, et teid uuritaks avatud süsteemis, rääkige sellest oma arstiga. Nad võivad soovitada sobivat tava. Teise võimalusena võite ise Internetist otsida, et teada saada, millised radioloogid pakuvad avatud MRT-d.
Magnetresonantstomograafia: eriprotseduurid
Teatud küsimuste puhul kasutab arst ka kombineeritud protseduure, näiteks PET/MRI, mille käigus visualiseeritakse ka ainevahetusprotsesse. PET tähistab positronemissioontomograafiat.
Millised on MRI-uuringu riskid?
Magnetresonantstomograafia on väga ohutu ja valutu diagnostikavahend. Ainult esimesel trimestril rasedatele ja tundlike implantaatide või kehaosadega patsientidele tehakse MRT-uuring ainult äärmise vajaduse korral.
Kontrastaine kasutamisest tulenevad kõrvaltoimed on
- kuumuse tunne
- peavalu
- Köha või tuimus;
- Neerufunktsiooni häired
- Talumatuse reaktsioonid
Seni, kuni kõik metalli sisaldavad ja magnetiseeritavad esemed on enne MRT-d eemaldatud, ei ole sellelt küljelt ohtu (nt põletushaavu) oodata.
MRI ja rasedus
Mida peaksin teadma pärast MRI-skannimist?
Kui teile on MRT-uuringuks antud rahustit, ei tohiks te autot juhtida vähemalt 24 tundi. Kui MRI skaneerimine toimub ambulatoorselt, on kõige parem korraldada keegi, kes teile eelnevalt järele tuleb.
MRI pildid on saadaval kohe pärast uuringut. Arst peab aga esmalt neid hindama ja koostama aruande. Tavaliselt saate MRT raporti posti teel mõne päeva jooksul, kuigi mõnikord peate selle radioloogiapraksisest ise koguma. Saate ka CD, millele on salvestatud läbilõikepildid. Võtke leiud ja MRI-CD kaasa järgmisele arsti vastuvõtule.
