Infarkti teraapia

Teraapia järjestus

Ägeda müokardiinfarkti (AMI) terapeutiliste sekkumiste järjestus peaks järgima järgmist järjestust: Veel eristatakse sekkumisi eelhospitaliseerimise faasis, st aega enne patsiendi haiglasse saabumist, ja haigla faasis, kus patsient on haiglas. Ideaaljuhul tuleks üldmeetmeid rakendada eelhospitaliseerimise etapis, st enne patsiendi haiglasse saabumist.

  • Üldmeetmed (elu kindlustamine)
  • Reperfusioonravi (suletud pärgarterite taasavamine)
  • Pärgarteri re-tromboosi profülaktika
  • Tüsistuste ravi

Ravi pärast infarkti

Ägedas olukorras a süda rünnak, kõigepealt manustatakse vasodilateerivaid ravimeid (nt nitrospray) ja hapnikku. See parandab süda lihasrakud. Valuvaigistid tuleks ka anda.

Pärast seda kitsendas ala pärgarterid tuleks eemaldada või laiendada. Tavaliselt tehakse seda a-ga stent või ümbersõit. Sõltuvalt pikaajalistest tagajärgedest manustatakse seejärel erinevaid ravimeid.

Veri vedeldid on ette nähtud verehüüvete tekke vältimiseks südame rütmihäirete korral. Lisaks on ravimeid, mis takistavad neid rütmihäireid. A südamestimulaator aitab ka.

Kui süda on nii kahjustatud, et võib iseseisvalt peatuda, on soovitatav installida a Defibrillaator. Kui a südameatakk põhjustab südamepuudulikkust, määratakse tavaliselt südameglükosiidid (digitalis). Diureetikumid (veetablettidest) on samuti abi, kuna need leevendavad südamekoormust.

Sõltuvalt infarkti aluseks olevast haigusest saab ka seda ravida. Vererõhu alandajatel on mõtet, kui veri rõhk on liiga kõrge. Statiinid toovad veri lipiidid tagasi tasakaal.

Kohene ravi Äge ravi

Kui on vähimatki kahtlust a südameatakk, on vajalik viivitamatu vastuvõtt kliinikusse koos kiirabiga meditsiiniabis ja järgnev hospitaliseerimine. Kohese haiglasse transportimise eesmärk on reperfusioonravi alustamine 12 tunni jooksul pärast infarkti algust, et infarktist põhjustatud südamelihase kahjustused oleksid võimalikult suures mahus. Mida kiiremini suletud pärgarterid taasavatakse ja vereringe taastatakse, seda vähem sureb südamelihaskoe ja seda vähem tekib tüsistusi südameatakk.

Infarkti ägeda ravi moto on seega: “aeg on lihas”. Teatud esialgsed meetmed tuleb võtta kohe. Mõjutatud inimest tuleks hoida ülakeha kõrgendatud osas ja kahjustatud südame hapnikuga varustamiseks tuleb nina kaudu proovida hapnikku.

järjekindel järelevalve Euroopa südame löögisageduse, südame rütm, küllastumine hapnikuga ja vererõhk monitori või elektrokardiogramm (EKG) on vajalik. Teatud tingimustel võib eluohtlike südame rütmihäirete või vatsakeste virvenduse ravimiseks olla vajalik elektriliste impulsside edastamine (defibrillatsioon). Enamasti põhjustab südameatakk tõsist valu, mida peaks ka leevendama valuvaigistid (valuvaigistid) ägeda ravina.

Opiaate antakse tavaliselt vein. Lisaks, rahustid, nt bensodiasepiinid (rahustid) manustatakse erutuse (nt ärevus, erutus) vähendamiseks.

Nitraadid (nt nitroglütseriin) antakse südame leevendamiseks ja neil on kasulik mõju ka infarktile valu. Beetablokaatorite (nt esmolool) varajane manustamine võib ära hoida südamerütmihäired ja lahkus südamepuudulikkus (kõige sagedasemad komplikatsioonid pärast infarkti). Beetablokaatorid aeglustavad ka südametööd (südame löögisageduse).

See viib südame hapnikuvajaduse vähenemiseni ja seega väheneb südameatakkide põhjustatud südamelihase kahjustuste ulatus. Atsetüülsalitsüülhappe (ASA) kohene manustamine, isegi kui kahtlustatakse südameatakk, on näidanud ini-uuringutes, et suremust vähendatakse üle 20 protsendi. Kuid trombi uue moodustumise vältimiseks manustatakse mitte ainult atsetüülsalitsüülhapet (verehüüve), aga ka ravimid hepariin ja prasugreeli või tikagreloori. Patsiendi sümptomeid põhjustava olemasoleva trombi kasvu saab piirata hepariin.

See suurendab veres sisalduva antitrombiin III toimet, mis pärsib vere hüübimist, soodustades trombotsüütide agregaadi lahustumist (fibrinolüüsi). Kui vererõhk on väga madal südameataki korral või kui kahtlustatakse paremat infarkti, siis vedeliku manustamine vein on samuti osa ägedast ravist. Mõnel juhul on vaja manustada ravimeid iiveldus ja oksendamine (antiemeetikumid) (nt metoklopramiid).

Narkootikumide ravi lahustamiseks (lüüsimiseks) verehüüve tuleb alustada ka võimalikult varakult ägeda südameataki korral. Lüüsravi on seda vähem efektiivne, mida kauem südameatakk tekkis. Need lüüsiravimid pärsivad keha enda vere hüübimist kogu kehas ja võivad seega põhjustada tugevat verejooksu (nt varem avastamata kõht haavand). Sel põhjusel tuleb pärast lüüsiteraapiat patsiente hoolikalt jälgida.