Mis on menisk?
Meniski on põlveliigese lame kõhr, mis pakseneb väljapoole. Iga põlv sisaldab sisemist meniskit (meniscus medialis) ja väiksemat välimist meniskit (m. lateralis).
Üsna tihedad, survekindlad sidekoest ja kiudkõhrest valmistatud liigestevahelised kettad on kergesti liigutatavad. Oma poolkuu kuju tõttu puutuvad reieluu ja sääreluu kokku ainult liigese keskel.
Liikumine varustab meniskit
Nende väikeste asendimuutuste korral põhjustavad meniskid kõhre varustamiseks nii olulise sünoviaalvedeliku jaotumist ja segunemist. Kuna täiskasvanute menisk on verega varustatud ainult selle perifeersetes piirkondades, on toitainete otsene omastamine või jääkainete vabanemine võimalik ainult seal. Ülejäänud meniskis peab see toimuma rõhu ja rõhu leevendamise (difusiooni) kaudu.
Mis on meniski funktsioon?
Vähem hõõrdumist
Tänu oma siledale pinnale vähendab kõhr põhimõtteliselt hõõrdumist. Meniski teeb sama: see tagab väiksema hõõrdumise liigesepea ja põlves oleva pesa vahel. Nii on reieluu rull-libisemine üle sääreluu sujuvam.
Parem kaalu ja rõhu jaotus
Shock absorbeerimine
Meniskid võtavad enda peale umbes kolmandiku põlveliigeses ülekantavast koormusest. Nende tihe ja survekindel olemus (viskoelastne) muudab need sobivateks amortisaatoriteks, mis pehmendavad tõhusalt põrutusi kõndimise, jooksmise ja hüppamise ajal.
Kus menisk asub?
Kaks kõhreketast asuvad põlveliigeses reieluu (reieluu) ja sääreluu (sääreluu) vahel. Need asuvad sääreluu platool nagu lauaplaadil ja katavad sellest umbes 70 protsenti.
Meniskid on ümbritsetud sidemete ja kõõlustega. Külgmise sidemega on liidetud ainult mediaalne menisk. Esiosas on kaks meniskit ühendatud tugeva kinnihoidva sidemega (ligamentum transversum genus).
Meniskist tulenevad põlveprobleemid avalduvad valu või põlveblokaadina. Kõhre ketas on kinni kiilunud, rebenenud või degenereerunud. Esimesed kulumismärgid võivad ilmneda sidekoe tsüsti ehk meniski ganglionina.
Harvadel juhtudel tekivad kõhre ketastel hea- või pahaloomulised kasvajad. Lastel võivad mõnikord esineda väärarenenud meniskid (ketta menisk).
Meniskivigastuse (nagu iga kõhre puhul) probleem seisneb selles, et amortisaatorid suudavad end taastada vaid piiratud ulatuses.
