Millal vajab nahalööve kortisooni?

Sissejuhatus

Kortisoon on hormoon (glükokortikoid), mida toodetakse kehas (neerupealise koores), kuid meditsiinis toodetakse seda sünteetiliselt ja kasutatakse ravimiteraapias. Kortisoon võib seetõttu kasutada ka mitmesuguste nahahaiguste ravis, kusjuures põletikuvastane toime (nt nahapõletik, ekseem) ja efekti pärssiv toime immuunsüsteemi (autoimmuunsete nahahaiguste korral nagu erütematoosne luupus, neurodermatiit) on soovitud efektid. Teiselt poolt a nahalööve võib esineda ka harvaesineva kõrvaltoimena (3% juhtudest) kortisoon teraapia, mida võib vaadelda kui allergiline reaktsioon keha sellele ravimile.

Näidustused kortisooni jaoks

Kortisoon ravimina, sõltumata selle ravimvormist (tablett, salv, kreem, vedelikuna otse vein) on kaks olulist toimeviisi, millest tulenevad erinevad näidustused ravis. Esiteks on sellel põletikuvastane ja teiseks immunosupressiivne toime, st keha enda kaitsesüsteem on kas lokaalselt või süsteemselt pärsitud. Viimane on eriti kasulik haiguste korral, mille korral keha kaitsesüsteem on ekslikult suunatud tema enda keha vastu (autoimmuunhaigused, nt reumatoidsed artriit, Crohni tõbi, jne.). Põletikuvastane toime võib olla kasulik mitmesuguste põletikulise koostisega haiguste korral, nagu lööbed, ekseem, allergilised reaktsioonid jne. Teine oluline näidustus on kortisooni asendamine, kui organism ei suuda seda hormooni piisavalt toota (nt neerupealised haigused).

Kortisoon kreemi või salvina

Kortisooni kasutatakse alati kreemi või salvina, kui selle ravimi toimet soovitakse rakendada ainult lokaalselt, st piirduda naha või limaskestade (piirkonnaga). Seetõttu on see väline rakendus, mida saab algatada näiteks põletikuliste naha- ja limaskesta haiguste korral (ekseem, konjunktiviit), allergilised reaktsioonid (nahalööve) või autoimmuunsed nahahaigused (neurodermatiit). Kortisoonisalve on väga erinevaid, mis erinevad tavaliselt ainult nime poolest, kuid mitte toimeaine või toimeviisi poolest. Kortisooni sisaldavat kreemi või salvi kantakse kahjustatud nahapiirkondadele õhukeselt, järgides juhtlauset: "Nii palju ja sageli kui vaja, nii vähe kui võimalik", et vältida võimalikke kõrvaltoimeid.