Mis on näolihased?
Näolihased on näo lihased, mis ümbritsevad silmi, nina, suud ja kõrvu. Erinevalt teistest kehalihastest ei tõmba nad liigeseid luust luuni, millest igaühel on kinnituskohaks kõõlus.
Selle asemel kinnituvad näolihased naha ja näo pehmete kudede külge. See võimaldab näolihastel liigutada nahka ja pehmeid kudesid vastu kolju luulist tuge. See tekitab vagusid, kortse ja lohke, mis muudavad näoilmet. Näolihaseid nimetatakse seetõttu ka miimikalihasteks, kuna neil on tugev mõju näoilmetele ja otsustav mõju näoilmetele.
Kõiki jõulihaseid varustab näonärv.
Näolihased jagunevad viide rühma:
Kolju katuse lihased
Kolju katuse lihased – ühiselt nimetatud epikraniuslihaseks – tõmbuvad eest, tagant ja külgedelt tugevalt peanaha küljes olevale kõõlusplaadile, mida saab kergesti liigutada vastu periosti.
Silma ümbritsevad näolihased
Mõlemad silmakoopad on ümbritsetud rõngaslihasega (Musculus orbicularis oculi): need näolihased kiirgavad vastavalt pisarakanalisse, pisarakotti ja silmalaugudesse. Need võimaldavad silmalaugude pilgutamist ja silmalaugude kerget sulgemist une ajal, aga ka silmalaugude kindlat kissitamist. Viimase puhul tõmmatakse silmaümbruse nahk keskkoha poole, mille tulemusena tekivad silma välisserva kortsud, mida nimetatakse varesejalgsteks.
Kulmud tõmbavad neid näolihaseid sisse- ja allapoole. Samuti laiendavad nad pisarakotti ja tagavad pisaravedeliku liikumise.
Orbicularis oculi lihase kiud tõmbavad kulme keskele ja alla – näolihaste käivitatud näoilme muutub seega ähvardavaks, varitsevaks.
Kulmukaar (Musculus corrugator supercilii), mis surub nahka kulmu keskkoha kohal, surub naha vertikaalsetesse voltidesse ja kortsutab kulmu – nägu jätab keskendumise ja peegelduse mulje.
Ninasillast alguse saanud kulmu laskur (procerus lihased) tekitab ninajuurele põikkortse ja silub kortsujooni.
Suu ümbritsevad näolihased
Suunurga depressor (Musculus depressor anguli oris) tõmbab alla vastavalt suunurga ja ülahuule, tasandades nasolaabiaalse voldi ülemist piirkonda.
Alahuule vajunud ehk nelinurkne lihas (Musculus depressior labii inferioris) tõmbab alahuult allapoole.
Naeratuslihas (musculus risorius) tõmbab suunurka küljele ja ülespoole, moodustades põskede lohud.
Ülahuule ja ninasõõrme tõstja (Musculus levator labii superioris alaeque nasi) tuleb ninasillast ja silma sisenurgast ning tõstab ninasõõrmeid, ninahuule vagu ja seega ka ülahuult. See põhjustab kaldus voldid, mis kulgevad silma sisenurgast ninasilla keskmesse.
Ülahuule tõstja (Musculus levator labii superioris) tõstab nina huulevao ja seeläbi ka ülahuule.
Suunurga tõstja (Musculus levator anguli oris) tõstab suunurka üles.
Väikesed ja suured põselihased (Musculus zygomaticus minor et major) kulgevad vastavalt parema ja vasaku põse piirkonnas. Need näolihased tõmbavad nina huulevao ja seega ka suunurgad küljele ja ülespoole. Need on näolihaste tegelikud naerulihased.
Lõualihas (musculus mentalis) tõmbab naha lõua lohkudeni sisse, tõstab lõuanaha üles ja lükkab alahuult üles ja ette – joonistad “punni”.
Näolihased ninaava ümber
Nina vaheseina suruja (Musculus depressor septi) tõmbab nina vaheseina allapoole.
Ninalihas (Musculus nasalis) surub ninaava kokku ja painutab nina kõhreosa vastu luuosa.
Näolihased kõrvade piirkonnas
Nende hulka kuuluvad näolihased, mis liigutavad kõrvaklappi tervikuna peas:
Eesmine kõrvalihas (Musculus auricularis anterior) tõmbab kõrvalihast ettepoole, ülemine kõrvalihas (Musculus auricularis superior) tõmbab seda ülespoole ja tagumine kõrvalihas (Musculus orbicularis posterior) tõmbab seda tahapoole.
Lihased, mis tekivad ja kinnituvad ka auriklile, on väliskõrva sulgurlihase arengujäänused. Paljudel loomadel deformeerivad need lihased, mis kuuluvad ka näolihaste hulka, kõrvaklappi; inimestel on need mandunud ja mõttetud.
Mis on näolihaste funktsioon?
Imiku puhul saab jälgida, kuidas maitseaistingud näolihaste kaudu näoilmeid mõjutavad. Magusate asjade, näiteks rinnapiima puhul imeb laps rinda huulte ja keelega. Kui asi maitseb halvasti, tehakse suu lahti, ülahuul tõstetakse üles ja alahuul langetatakse, et keel maitsega kokku ei puutuks. Lastel alates kaheksandast elukuust omandab suu sel juhul ruudukujulise kuju, mis võetakse siiski omaks hilisemas elus, kui psüühikas tekivad sarnased vastikuse ideed.
Ebameeldivate lõhnade avastamisel avatakse ja suletakse silmalaud ning nina kortsutatakse. Ebameeldivate helide kuulmisel suletakse sageli ka silmad. Kaitseliigutused võivad äärmisel juhul isegi ohuks saada, kui vihas tõstetakse ülahuul näolihaste poolt nii kõrgele, et “näitatakse hambaid”.
Näolihased määravad ka näovagude kuju, mis ei muutu – ninatiiva välisservast suunurka tõmbuv nasolaabiaalne volt ja mõlemalt poolt ülespoole tõmbuv alahuulevolt. suunurgani. Vanusega, kui nahk kaotab pinguloleku, muutuvad need kortsud sügavamaks.
Kus asuvad näolihased?
Milliseid probleeme võivad näolihased põhjustada?
Näolihaste halvatuse (facialis halvatus) korral ei ole võimalikud miimikalihaste liigutused kahjustatud poolel – nägu “ripub”.
Väliste sensoorsete stiimulite puudumisel puuduvad ka vastava eesmärgiga liigutused, mida näolihased võimaldavad. Kaasasündinud pimeduse korral puuduvad näiteks näoilmed otsmikul ja silmade piirkonnas.
Näo spasm (spasmus facialis) on tavaliselt ühepoolne, tahtmatu ja allasurumatu näolihaste spasm. See võib mõjutada üksikuid või kõiki näonärvi poolt tarnitud miimilise lihaskonna lihaseid.
Näolihaste (ja teiste lihaste) motoorset funktsiooni mõjutavad haigused toovad kaasa miimika jäikuse, “maski näo” (amimia). Nii on see näiteks Parkinsoni tõve puhul.
Teetanuse (lukulõua) peamine sümptom on näolihaste spasmid, mis põhjustavad muu hulgas püsiva naeratuse (risus sardonicus).
Tikuhäired on korduvad sihitud näolihaste meelevaldsed liigutused, nagu silmapilgutuskramp või huulte hammustamine, mis raskendavad normaalseid liigutusi.
