Põletav keel: põhjused ja ravi

Lühiülevaade

  • Mis on keele põletamine? Sensoorne häire keele piirkonnas, kuid mõnikord ka kogu suus, mis on püsiv või esineb perioodiliselt. Võib kaasneda suukuivus, janu ja/või maitsetundlikkuse muutus.
  • Kirjeldus: keele (ja võimalik, et ka teistes suupiirkondades) põletustunne, kipitus või tuimus. Keel põleb või suriseb tavaliselt ees või servades. See võib päeva jooksul süveneda ja/või paraneda söömise või joomisega. Sageli pole nähtavaid muutusi (välja arvatud näiteks seeninfektsiooni korral).
  • Keda see mõjutab? Peamiselt keskealised ja vanemad naised.
  • Põhjused: nt. vitamiini- või rauapuudus, Sjögreni sündroom, suhkurtõbi, hulgiskleroos, reflukshaigus (kõrvetised), seeninfektsioon, vaimuhaigused (nt depressioon), ravimite kõrvaltoimed, allergia proteeside või suuhooldustoodete suhtes jne.
  • Ravi: teadaolevate vallandajate või põhihaiguste ravi, muul juhul sümptomaatilised meetmed.
  • Kodused abinõud ja näpunäited: nt. väikeste jäätükkide imemine, sagedane vee joomine ja (suhkruvaba) närimiskummi närimine suukuivuse korral, stressi vältimine

Põletav keel: põhjused ja võimalikud haigused

Mõnikord ei leita keele ebameeldiva põletustunde põhjust. See idiopaatiline põleva keele sündroom on tõenäoliselt somatoformne valuhäire.

Vastasel juhul on keele põletamise või põleva suu sündroomi võimalike põhjuste valik väga lai. See sisaldab

Toitainete puudus

Paljudel haigetel võib keele põletamise põhjuseks olla toitainete puudus. Näiteks rauapuudus 2. staadiumis võib koos paljude muude sümptomitega põhjustada ka põletavat tunnet keelel. Arstid räägivad siis Plummer-Vinsoni sündroomist.

B12-vitamiini puudus on veel üks võimalik keele põletamise põhjus. Vitamiinipuudus võib põhjustada ka aneemiat. See B12-vitamiini vaegusaneemia võib põhjustada sileda, punase, põletikulise keele koos keele põletamisega – seda keelepõletiku vormi nimetatakse Möller-Hunteri glossiidiks. Lisaks võib põletav keel tekkida ka kahjuliku aneemiaga – B12-vitamiini vaegusaneemia teatud vormiga.

B9-vitamiini puudusega (foolhappe vaegus) võib kaasneda ka põletav või kipitustunne keelel. Sama kehtib ka C-vitamiini puuduse kohta.

Vaimsed haigused

Põlevat keelt võib seostada ka äreva meeleolu või patoloogilise vähihirmuga (vähktõve ees).

Muud põhihaigused

Põletav keel on väga sageli kaasnähtus sellistest põhihaigustest nagu

  • Sjögreni sündroom
  • hulgiskleroos
  • Fibromüalgia
  • suhkurtõbi
  • Reflukshaigus (kõrvetised)
  • podagra
  • tsöliaakia
  • Haavandiline koliit
  • Seeninfektsioon (nt suu soor: karvane keel, põletav suu limaskest)
  • Nodulaarne samblik (lichen ruber planus) suus: krooniline põletikuline haigus limaskesta muutustega, mõnikord seotud keele põletamise ja keelevaluga
  • Kaardikeel (lingua geographica): teadmata põhjusega krooniline põletikuline muutus keele pinnal, millega võib kaasneda keele põletamine ja keelevalu
  • Kortsus keel (lingua plicata): sügavate piki- ja põikivagudega keel; tavaliselt kaasasündinud ja kahjutu, kuid võib juhtuda ka, et keel valutab või kõrvetab (nt vürtsika või happelise toidu söömisel)
  • Kilpnäärme talitlushäire
  • Maksa ja sapiteede infektsioonid
  • Tsüstiline fibroos
  • AIDS
  • teatud vähivormid (nt Hodgkini tõbi)

Muud põhjused

Kui teie keel põleb pidevalt või korduvalt, on aga ka teisi võimalikke põhjuseid:

  • Ärritus suus: teravad hambaservad, väljaulatuvad täidised, hambasillad ja proteesid võivad limaskest mehaaniliselt ärritada, põhjustades kõrvetustunnet keelel või kõrvetustunnet suus. Hambakivi, suu limaskesta või igemehaavandid (aftad), igemepõletik ja hammaste lagunemine võivad samuti mõjuda ärritavalt ja põhjustada seeläbi põletustunnet.
  • Elektrivoolud: kui keel põleb, võib selle põhjuseks olla ka väikesed elektrivoolud, mida suus tekitavad metallid (nt keele augustustes või metallist kroonides).
  • Kiiritusravi: vähihaigete pea- või kaelapiirkonna kiiritusravi võib süljenäärmeid hävitada. Haigestunud kannatavad sageli suukuivuse ja keele põletamise all.
  • Toidutalumatus: need võivad olla ka keele või suus kipitus- või põletustunde põhjuseks.
  • Stress: see võib nii soodustada keele põletuse teket kui ka intensiivistada olemasolevat põletust keelel.
  • Hormonaalsed muutused: asjaolu, et keele põletamine mõjutab peamiselt keskealisi ja vanemaid naisi, võib olla tingitud hormonaalsetest muutustest menopausi ajal. Võimalik, et see soodustab keele põletamist psühholoogilise stressi kaudu või füsioloogilisel viisil. Seni pole aga tõendeid otsese seose kohta.

Keelevalu glossodüünia tähenduses tuleb eristada valust, mis on põhjustatud väikestest villidest (vistrikest) keelel või suus. Neid tuntakse aftidena. Lisateavet nende keelevillide põhjuste ja ravi kohta saate lugeda siit.

Põletav keel: teraapia

Keele põletuse ravi sõltub põhjusest (kui seda on võimalik kindlaks teha). siin on mõned näidised:

Vitamiini- või rauapuudust saab mõnikord ravida toitumise muutmisega. Kui ei, võib puudujääki kompenseerida vitamiini- või raualisandiga. See võib võtta aega, kuid pärast seda paranete ka puudulikkuse sümptomitest, nagu keele põletamine.

Hambapõhjuseid, nagu väljaulatuvad täidised või teravad hambaservad, saab tavaliselt hambaarst parandada.

Sjögreni sündroomiga patsiente peab ravima reumatoloog. Kuigi reumaatilist autoimmuunhaigust ei saa välja ravida, saab tavaliselt leevendada selliseid sümptomeid nagu suukuivus koos põletava keelega. Näiteks pilokarpiini või tsevimeliini toimeainega ravimid (praegu ainult USA-s lubatud) võivad stimuleerida sülje tootmist, kui haigus pole süljenäärmeid juba liiga tugevalt kahjustanud.

Kui suus esinev seeninfektsioon põhjustab keele põletust, võib arst välja kirjutada seenevastase aine (mükootikumi).

Asjakohaselt tuleb ravida ka muid haigusseisundeid, nagu kõrvetised või kilpnäärme talitlushäired. Sageli kaob või paraneb keele põletamise sümptom.

Psühhoterapeut või psühhiaater saab aidata psüühilistest probleemidest ja haigustest põhjustatud põletava keele vastu. Sõltuvalt diagnoosist määrab arst välja psühhoteraapia (eriti tõhus: kognitiivne käitumuslik teraapia) ja/või ravimid (näiteks antidepressandid). Viimaste puhul on soovitatav olla ettevaatlik: mõned psühhotroopsed ravimid võivad ise põhjustada suukuivust ja seega põletustunnet keelel või suus.

Kui põlev keel osutub ravimite, näiteks antidepressantide või antihüpertensiivsete ravimite kõrvaltoimeks, peaksid patsiendid rääkima oma arstiga – võib olla võimalik üle minna paremini talutavale ravimile.

Mitte mingil juhul ei tohi patsiendid omal algatusel ravimite võtmist lõpetada! Sellel võivad olla ohtlikud tagajärjed nende enda tervisele.

Tugevat keelevalu saab leevendada puhtsümptomaatiliselt lokaalanesteetikumide (lokaanesteetikumid nagu lidokaiin) või valuvaigistitega. Siiski peaksite alati püüdma põhjuse eelnevalt kindlaks teha ja ravida.

Põletav keel: kodused abinõud ja näpunäited

  • (suhkruvaba) närimiskummi imemine stimuleerib süljeeritust. Närimiskummi asemel võib kasutada ka suhkruvabu maiustusi või pastille.
  • Sage vee joomine ja väikeste jäätükkide imemine hoiab suu niiske ja stimuleerib süljeeritust. See võib aidata ka põleva keelega suukuivuse vastu.
  • Jääkrõpsude alternatiiviks on külmutatud jookidest, nagu õuna- või apelsinimahl, valmistatud jääkuubikud.
  • Mõned patsiendid imevad külmutatud ananassitükke, kui nende suu on kuiv. Siin stimuleerivad süljevoolu lisaks troopiliste puuviljade ensüümid.

Kui keelepõletus on tingitud kõrvetistest (reflukshaigus) (happeline maomahl tõuseb suhu ja ärritab limaskesti), on abi järgmistest näpunäidetest:

  • Sööge sagedamini väikeseid eineid mõne suure toidukorra asemel. Eelistage pigem valgurikkaid kui rasvaseid toite.
  • Sööge istudes ja ärge heitke kaks tundi pärast seda pikali.
  • Magage ülakehaga 10–12 cm või vasakul küljel (see takistab maomahla nii kergesti tõusmast).
  • Kummardades kükita kummardumise asemel.
  • Väldi alkoholi (eriti valget veini), kohvi, piparmünti, puuviljamahlu, gaseeritud jooke ja tomatikastet.

Täiendavaid nõuandeid reflukshaiguse ja sellega kaasneva põleva keele kohta leiate meie pildigaleriist “12 näpunäidet kõrvetiste vastu”.

Kui teil on suuõõne tõttu kõrvetav keel, võib lisaks arsti poolt määratud seenevastasele ravimile kasutada mürri või ratanhia desinfitseerivat tinktuuri. Mõlemad tinktuurid on saadaval apteekides ja neid tuleks kanda suu või keele limaskestale vähemalt üks tund pärast seenevastase ravimi manustamist.

Üldiselt, kui teil on suus põletik, millega võib kaasneda põletav keel, võite loputada suud mitu korda päevas teega, mis on valmistatud ühest järgmistest ravimtaimedest:

  • Salvei: 1 spl hakitud salveilehti valada 2 kl keeva veega, katta kaanega ja lasta tõmmata 5–10 minutit, seejärel kurnata).
  • Malva: Vala 1 spl malva õitele ja 1 sl malvalehtedele peale 2 kl külma vett, lase korraks keema tõusta, lase 10 minutit tõmmata ja kurna.
  • Kummel: 1 spl kummeliõitele vala 1 kl keeva vett, kata kaanega ja jäta 5–10 minutiks tõmbama, seejärel kurna.
  • Saialill: 1–2 tl saialilleõisi valada üle 1 kl keeva veega, lasta 10 minutit tõmmata ja seejärel kurnata.

Alternatiivina on saadaval paljude nende ravimtaimede tinktuurid, mida saab kasutada suu (ja kurgu) põletiku raviks. Näiteks võid määrida 1:10 lahjendusega salvei tinktuuri (saadaval apteekidest) põletikulisele keelele ja teistele suu limaskesta põletikulistele piirkondadele. Või võite suu loputamiseks hankida saialille või tüümiani tinktuuri vees lahjendatult. Sobiva preparaadi valikul ja kasutamisel annab nõu apteeker.

Kui stress ja närvilisus häirivad teid ja põhjustavad keele põletamist, võivad järgmised taimeteed olla väärtuslikuks toeks:

  • Palderjan: Rahustava palderjanitee saamiseks vala 1 tl purustatud palderjanijuurt peale 2 kl külma vett, lase tõmmata vähemalt 12 tundi, seejärel kurna ja joo veidi soojendatult – stressist tingitud unehäirete korral joo mitu tassi kogu aja jooksul. päeval.
  • Palderjan & humal: Palderjani tee rahustava toime suurendamiseks võid seda enne joomist segada humalaekstraktiga: 1 tl humalakäbidele valada kuuma vett, lasta tõmmata 10 minutit, seejärel kurnata ja lisada valmis palderjanile. tee (vt valmistamist eespool).

Rahustavalt mõjub ka täisürdivann, näiteks lavendliõliga: sega 2 munakollast, 1 kl koort (või piima), 2 sl mett, 3–4 sl soola ja 1 tl lavendliõli ning vala peale. vannivette, mille temperatuur on 37-38 kraadi. Leota vähemalt 20 minutit.

Kui teie keel mingil põhjusel põleb, on soovitatav vältida stressi ja muid vaimseid pingeid nii palju kui võimalik. Need võivad süvendada keele või suus esinevat põletustunnet.

Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikema aja jooksul, ei leevene või isegi süvenevad, tuleb alati pöörduda arsti poole.

Põlev keel: uuringud ja diagnoosimine

Seletamatult põleva keele põhjani jõudmiseks küsib arst esmalt teie haiguslugu (anamneesi). Ta küsib sinult näiteks, kui kaua sul on keelel põletustunne olnud, kas see on teatud olukordades hullem ja kas sul on muid kaebusi. Samuti küsib ta, kas te võtate ravimeid ja kas teil on teadaolevaid haigusi.

Pilk suhu

Pilk suhu annab mõnikord arstile olulist teavet. Helepunane keel (ka servades), mis on kergelt niiske ja kergesti liigutatav ning mille pinnal ei ole struktuuri ega värvuse muutusi, on normaalne.

Edasised uuringud

Paljudel keelepõletusjuhtudel ei ole aga keelel ega suus väliseid muutusi näha. Seejärel peab arst diagnoosi panemiseks tuginema täiendavatele uuringutele. Nende hulka võivad kuuluda näiteks

  • Vereanalüüsid: neid saab kasutada näiteks raua- või vitamiinipuuduse või sellest tuleneva aneemia tuvastamiseks.
  • Sülje tootmise test: see võimaldab arstil kindlaks teha, kas suukuivus on keele põletamise põhjus.
  • Allergiatestid: need võivad aidata, kui arst kahtlustab, et põletustunne keelel või suus võib olla näiteks allergiline reaktsioon metalltäidistele.

Põleva keele põhjuse väljaselgitamiseks võib olla vajalik kaasata erinevaid spetsialiste (nina-kurguarst, hambaarst, nahaarst, neuroloog, psühhiaater jne).