Parafimoosi diagnoosimine Parafimoos

Parafimoosi diagnoosimine

Diagnoosi seadmise käigus on oluline, et arst räägiks kõigepealt patsiendiga. Selle vestluse käigus leiab arst tavaliselt esimesed näidustused parafimoos, näiteks eesnaha kerge pingutus või phimosis. Sageli kirjeldab patsient, et erektsioon (olgu see siis masturbatsioon või seksuaalvahekord) on viinud selle kliinilise pildi kujunemiseni. Arsti esialgset diagnoosi pärast seda vestlust toetab füüsiline läbivaatusehk peenise kontroll. The parafimoos saab ära tunda paistes glansi ja paistes eesnahk, mis on mähitud rõngana peenise võlli ümber ja on pilgu diagnoos.

Parafimoosi ravi

Reduktsioon, st eesnaha tagaküljele surumine, on terapeutiliselt oluline. Lisaks tuleks reduktsioon läbi viia nii kiiresti kui võimalik, vastasel juhul võivad sugutipea ja eesnahk surra. Reduktsiooni teostamiseks on mitu võimalust.

Ühelt poolt saab redutseerimist läbi viia konservatiivselt, st mitteoperatiivselt, ja teiselt poolt saab seda vähendada kirurgiliselt. Kõigepealt tuleks siiski proovida parafimoos konservatiivselt. Mingil juhul ei tohi proovida parafimoosi jäädavalt eemaldada ilma meditsiinilise abita.

Kui patsiendi enda katse ebaõnnestus, tuleb pöörduda uroloogi poole. Abiks võivad olla jahutusmeetmed arsti poole pöördumisel. See protseduur on väga valus, mistõttu vähemalt üks lokaalanesteetikum manustatakse tuimastada närve peenise tarnimine. Selles konservatiivses käsitsi vähendamises surutakse sugutipea alla, samal ajal tõmmates eesnahka edasi.

Kõhuklappide libisemise hõlbustamiseks määritakse pähklid tavaliselt eelnevalt veidi eelnevalt vaseliin näiteks ja turse on torgatud. See tähendab, et peene kanüüli abil proovitakse veepeetust väga hoolikalt välja suruda. Kui käsitsi vähendamine ei õnnestu pärast mõnda lühiajalist katset, tuleb parafimoosi ravida kirurgiliselt.

Iga parafimoos on hädaolukord, sest peenise komponentide eesnaha ja sugutipea elujõudu ähvardab teravalt. Mida kauem jääb parafimoos ravimata, seda suurem on kaasuvate struktuuride pöördumatu kahjustamise oht. Operatsioon on vajalik, kui käsitsi ümberpaigutamiskatse on olnud edukas.

Selle kirurgilise protseduuri käigus sisselõikatakse nöörrõngaks muutunud eesnahk nii, et veri saab uuesti voolata. Kui patsient või tema lähedased seda nõuavad, võib parafimoosi kordumise vältimiseks sama operatsiooniga teha ümberlõikamise. Isegi pärast edukat käsitsi ümberpaigutamiskatset peaks patsient või lapse puhul sugulased pidama uroloogiga nõu, kas ümberlõikamine pole edasise parafimoosi vältimiseks püsivalt soovitatav. Kui parafimoos on kestnud liiga kaua ning sugutipea ja eesnahk on surnud, tuleb alati teha operatsioon.