Pikaajaline mälu on osa meie mälust. Ta vastutab pika aja jooksul teabe säilitamise eest. See hõlmab võimalust seda teavet hankida.
Seda jaotatakse meie eri piirkondadesse aju ja võib laias laastus jagada kaheks vormiks. Need sõltuvad salvestatava teabe tüübist. Nn deklaratiivne mälu vastutab faktide, näiteks retseptide, salvestamise eest. Menetluslik mälu, teiselt poolt, salvestab teadvustamata protsesse, näiteks võimalust jalgrattaga sõita. Pikaajaline mälu on väga keeruline ja paljusid protsesse pole veel täielikult mõistetud.
Kuidas töötab pikaajaline mälu?
Pikaajalise mälu toimimine hõlmab mõnikord väga keerukaid protsesse, millest tänapäeval veel täielikult aru ei saada. Iga päev ümbritsevad iga inimest miljonid muljed ja teave. Suurt osa sellest teabest ei salvestata, vaid korrastatakse kohe uuesti.
Vastasel korral aju oleks üle ujutatud paljude ebaoluliste asjadega, kui nii võib öelda. Ainult osa jõuab mällu vastavalt. See on esialgu lühiajaline mälu ja pärast nn töömälu edasist sorteerimist.
Viimane suudab teavet säilitada kuni mitu kuud, olenevalt selle olulisusest. Kui teatud teavet, näiteks sõnavara või loo teksti korratakse regulaarselt või isegi harjutatakse, saab selle üle kanda pikaajalisse mällu. See toimib eriti hästi siis, kui teave on seotud intensiivsete tunnetega, nagu näiteks laulusõnade puhul sageli.
Nüüd saab laulusõnu säilitada aastaid, isegi kogu elu, olenevalt nende olulisusest ja kasutamisest. See protsess on viis õppimine. Et mõista, mis toimub aju, tuleb mainida, et meie ajus on palju närvirakke, mis on omavahel ühendatud.
Mida rohkem on nende vahel seoseid, seda rohkem saab teavet edastada ja salvestada. Vastavalt sellele, kui teavet õpitakse ja hoitakse pikaajalises mälus, luuakse uued ühendid närvirakkude vahel, mida nimetatakse ka neuroniteks. Meie pikaajalisse mällu salvestatava teabe hulga kohta pole teada mingeid piiranguid.
Nii et kui inimene ei mäleta midagi, siis mitte sellepärast, et teavet pole enam olemas, vaid pigem seetõttu, et see on valesti salvestatud ja seda ei leita enam. Pikaajalise mälu võib jagada kahte vormi. Nn deklaratiivne mälu salvestab mitmesugust teavet, näiteks retsepte, erialaseid või eluloolisi teadmisi.
See teave salvestatakse vahejaama hipokampus (aju struktuur) ja kandub edasi öösel magades. Nn protseduuriline mälu vastutab seevastu teadvuseta, st automaatselt salvestamise eest jooksmine, protsessid. See võimaldab meil näiteks jalgrattaga sõita, ilma et peaksime mõtlema, kuidas see töötab. Siin pole vahemaandumist; rattasõidu harrastamine on nii-öelda ise selle teabe salvestamine.
