Kuidas pipamperoon toimib
Keemiliselt on pipamperoon nn butürofenoon ja kuulub seega haloperidooliga samasse toimeainete klassi. Erinevalt haloperidoolist on pipamperoonil aga ainult nõrk antipsühhootiline toime, kuid tugevam rahustav ja depressiivne toime.
See sõnumikandjate tasakaal on häiritud inimestel, kes kannatavad unehäirete või füüsilise rahutuse käes. Pipamperon saab selle taastada, blokeerides teatud dopamiini dokkimiskohad (retseptorid) – patsient muutub rahulikumaks ja saab paremini magada.
Soodne kõrvaltoimete profiil (sealhulgas suukuivuse puudumine, kõhukinnisus, nägemishäired) muudab pipamperooni eakatele kasulikuks ravimiks.
Imendumine, lagunemine ja eritumine
Seejärel toimub degradatsioon maksas. Laguproduktid erituvad seejärel neerude kaudu uriiniga.
Millal pipamperooni kasutatakse?
Pipamperooni näidustused (näidustused) on järgmised:
- Unehäired
- psühhomotoorne agitatsioon
Kuidas Pipamperoni kasutatakse
Millised on pipamperooni kõrvaltoimed?
Väga sageli ehk enam kui kümnel protsendil ravitavatest esineb uimasust ja nn hammasratta fenomeni. Patsiendid ei saa enam oma käsi ja jalgu välja sirutada voolava liigutusega, vaid ainult tõmblevalt väikeste üksikute liigutustega.
Harva, st vähem kui 0.1 protsendil ravi saavatest, põhjustab pipamperooni kasutamine krampe, peavalu ja piimanäärmete sekretsiooni.
Väga harva areneb nn pahaloomuline neuroleptiline sündroom. Sel juhul tekivad värinad ja kõrge palavik. Selle tulemusena võib tekkida lihaste lagunemine, mida tuleb koheselt ravida. Umbes 20 protsendil juhtudest on pahaloomuline neuroleptiline sündroom vaatamata ravile surmav.
Vastunäidustused
Pipamperooni sisaldavaid ravimeid ei tohi kasutada:
- Parkinsoni tõbi
- kesknärvisüsteemi tuimusega seisundid
Ravimi koostoime
Pipamperoon ja järgmised ained võivad samaaegsel kasutamisel tugevdada üksteise toimet:
- antidepressandid
- Valuvaigistid
- tsentraalsed depressandid (nt uinutid, psühhotroopsed ravimid, antihistamiinikumid)
Pipamperooni sisaldavad ravimid vähendavad levodopa ja bromokriptiini toimet. Mõlemaid aineid manustatakse Parkinsoni tõve korral.
Samaaegne kasutamine pipamperooniga võib vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet. Vältida tuleb kombinatsiooni teiste ravimitega, mis võivad samuti pikendada QT-intervalli (nt antiarütmikumid, makroliidantibiootikumid, malaariavastased ravimid) või põhjustada kaaliumipuudust (hüpokaleemiat) (nt teatud diureetikumid).
Pipamperooniga ravimid võivad reaktsioonivõimet kahjustada. Seetõttu ei tohiks ravi ajal aktiivselt osaleda liikluses ega töötada rasketehnikaga.
Vanusepiirangud
Lapsed ja alla 18-aastased noorukid võivad saada pipamperooni ainult pärast arstipoolset kasu ja riski ranget hindamist.
Rasedus ja imetamine
Paremini testitud alternatiivid on prometasiin (rahutuse ja agitatsiooni korral) ning amitriptüliin ja difenhüdramiin (unehäirete korral).
Kuidas saada pipamperooniga ravimeid
Pipamperooni sisaldavad ravimid nõuavad Saksamaal ja Šveitsis retsepti ning seetõttu saab neid apteekidest ainult arsti retsepti alusel. Saksamaal on toimeaine saadaval tableti, mahla või suukaudse lahusena, Šveitsis aga ainult tablettidena.
Kui kaua on pipamperooni tuntud?
Toimeaine pipamperoon kuulub pikka aega kasutatud toimeainete rühma (esimese põlvkonna antipsühhootikumid). Vahepeal on selle põhjal välja töötatud teise põlvkonna antipsühhootikumid (nn atüüpilised antipsühhootikumid).
