Määratlus
Rakuplasma ehk tsütoplasma on raku täielik sisu, välja arvatud raku organellid. Tsütoplasma on orgaaniline vedelik, mis moodustab iga raku põhiaine. Lisaks veele koosneb tsütoplasma peamiselt valgud, toitained ja ensüümide mis on raku toimimiseks hädavajalikud.
Rakuplasma funktsioon
Tsütoplasma moodustab raku põhistruktuuri ja annab selle kuju, täites raku täielikult. Iga rakk, nii nende bakterid, taimed ja loomad, koosneb tsütoplasmast. Tsütoplasmas on geelitaoline konsistents.
See sisaldab kõiki lahtri komponente. Väljapoole eraldab tsütoplasma rakuvälisest ruumist rakumembraan. Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosool), raku organellidest ja tsütoskeletist.
Tsütoskelett on stabiliseeriv valk, mis moodustab dünaamilise võrgu ja annab raku struktuuri. Raku organellid on kõik raku funktsionaalsed süsteemid, näiteks rakutuum, mitokondrid, endoplasmaatiline retikulum ja ribosoomid. Organellid on tavaliselt ümbritsetud oma membraaniga ja esinevad ainult eukarüootides.
Millised on rakuplasma komponendid ja milline on selle koostis?
Tsütoplasma kirjeldab orgaanilist ainet rakkudes, välja arvatud kõik raku organellid, näiteks mitokondrid ja ribosoomid. Tsütoplasma konsistents on vedel kuni geeljas ja see moodustab raku põhiosa. See rakuvedelik (tsütosool) koosneb erinevatest komponentidest.
Põhikomponent, umbes 80%, on vesi (H2O) ja paljud lahustunud ained nagu suhkur, elektrolüüdid ja toitained. See on oluline, et anda lahtrile kuju ja täita ruumala rakumembraan. Ligikaudu 10% rakuplasmast koosneb valgud.
Valgud on olulised komponendid ensüümide ning osalevad ka rakkude struktuuri- ja transpordiprotsessides. Rasvad (lipiidid) moodustavad väikese osa, umbes 4%. Rasva moodustamiseks ja säilitamiseks on vaja rasvu rakumembraan ning on ka teiste toodete, näiteks põletiku vahendajate, lähteaineteks.
Teised komponendid on samuti olulised, kuid neid leidub rakuplasmas ainult väga madalates kontsentratsioonides. Nende hulka kuuluvad mitmed ioonid, näiteks naatrium (Na +) ja kloriid (Cl-). Need laetud osakesed tagavad, et tsütoplasma pakub sobivat keskkonda erinevatele ainevahetusradadele.
Lisaks rakuvedelikule sisaldab tsütoplasma ka stabiliseerivat komponenti, mida nimetatakse tsütoskeletiks. See tsütoskelett koosneb niitvalkudest, mis ulatuvad läbi rakuvedeliku ja tagavad raku kolmemõõtmelise kuju. Tsütoplasma kõige olulisem ülesanne on anda rakule selle struktuur: kuna raku sees pole õhku, peab tsütoplasma täitma kõik raku tühjad ruumid vedelikuga.
Lisaks transporditakse paljusid aineid läbi raku sisemuse, kusjuures tsütoplasma toimib massitranspordi vahendina. Rakk salvestab vett ja toitaineid tsütoplasma kujul ja võib reageerida välismõjudele, muutes tsütoplasma koostist. Paljud olulised rakukomponendid on tsütoplasmas kokku pandud valkude kujul. Sel eesmärgil on geneetiline materjal sisalduv rakutuum transkribeeritakse RNA-ks, mis seejärel väljutatakse ja toimib tsütoplasmas valgu biosünteesi ehitusjuhisena. Lisaks valkude kokkupanekule, erinevate ainete transportimisele ja erinevate ainete hoidmisele on tsütoplasmal ka teine oluline funktsioon: ainevahetuse käigus tekkivate metaboliitide ja muude mittevajalike ainete lagundamine.
