Mis on randmeliiges?
Randmeosa on kaheosaline liiges: ülemine osa on liigendatud ühendus küünarvarre luu raadiuse ja kolme randmeluu – abaluu, kuu- ja kolmnurkse – vahel. Kaasatud on ka interartikulaarne ketas (discus triangularis) raadiuse ja küünarluu (teine küünarvarre luu) vahel. Küünarluu ise ei ole seotud randmeluudega, samuti pole ka herneluud, mis koos nabu-, kuu- ja kolmnurkluudega moodustab randmeluude ülemise rea. See seletab ka seda, miks käele kukkumise korral puruneb tavaliselt raadius, aga mitte küünarluu.
Arvukad sidemed stabiliseerivad liigest ja paljud kõõlused teevad liigutused võimalikuks. Mõned kõõlused tõmbavad küünarvarrest randmeni, teised sõrmedeni. Tugeva randme sideme kaudu läbivad ka peopesa ja sõrmi varustavad olulised närvid: ulnaarnärv, radiaalnärv ja keskmine närv.
Mis on randme funktsioon?
Kus ranne asub?
Randmeosa on liigendühendus küünarvarre (küünarluu ja raadiusega) ja käe vahel.
Milliseid probleeme võib ranne põhjustada?
Randmemurd (distaalse raadiuse murd) on väga levinud luumurru tüüp. Põhjuseks on tavaliselt kukkumine, mida proovite käega murda.
Samuti on laialt levinud kõõlusepõletik randme piirkonnas. See tekib kõõluste kroonilise ülekoormuse tõttu näiteks arvutitöö, sportimise (tennis, golf, ronimine jne), muusika (kitarr, klaver jne) või sagedase aiatööde ajal.
Karpaalkanali sündroomi korral on keskmise käe närv (kesknärv) randme kitsas vahekäigus ahenenud.
