TMJ artroos

Sünonüüm

Temporomandibulaarliigese kulumine

Sissejuhatus

Lõualuu liiges artroos on üks levinumaid haigusi, mis esineb suuõõne Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal eeldatakse ulatuslike uuringute kohaselt, et temporomandibulaarliigese all kannatab umbes 10 miljonit patsienti artrooskas alaliselt või vähemalt ajutiselt. Temporomandibulaarne liiges artroos on vananemisvastane haigus temporomandibulaarne liiges, mis on enamikul juhtudel põhjustatud valesti koormamisest ja nendest koosnevate vuugipindade mehaanilisest kulumisest kõhr.

Osteoartroosi tekkimise oht temporomandibulaarne liiges suureneb vanusega. Ligikaudu iga kolmas üle 70-aastane inimene põeb vähemalt ajutist osteoartriidi vormi temporomandibulaarne liiges. Lisaks vanusele mängib selle haiguse arengus otsustavat rolli ka võimalik geneetiline eelsoodumus või raske füüsiline töö.

Anatoomia temporomandibulaarne liiges

Temporomandibulaarne liiges (lad. Articulation temporo- mandibularis) esindab liikuvat ühendust luulise ülemise osa (lat. Maxilla) ja alalõug (Lat.

Mandibula). Temporomandibulaarses liigeses on alalõualuu lohk (lad. Fossa mandibularis) otsene kontakt juhataja Euroopa ülemine lõualuu (Caput mandibulae).

Selles seoses on ülemine lõualuu luu moodustab temporomandibulaarse liigese üsna jäiga komponendi, samas kui alalõug on liigeses vabalt liigutatav. Neid kahte struktuuri eraldab üksteisest ainult liikuv kõhr osa (liigeseketas). Sel viisil on kõhr ketas jagab temporomandibulaarliigese funktsionaalselt kaheks osaks, ülemiseks ja alumiseks liigesruumiks.

Liigendi ülemine osa (ülemine liigesevahe) vastutab libisevate liikumiste teostamise eest, samal ajal kui pöörlemisliigutused tehakse peamiselt liigese alumise lõhe piirkonnas. Närimisel või rääkimisel tuleb aga need kaks liikumisulatust nutikalt ühendada. Temporomandibulaarses liigeses saab seetõttu teha ka nn pöörlevaid-libisevaid liigutusi. Lõualuu lohk moodustab omamoodi pesa ja on esikülje suhtes piiratud struktuuriga, mida tuntakse tuberculum articulare nime all. Tagumise piiri moodustab nn retroartikulaarne protsess.