Treening ja vähk: kasu ja näpunäited

Kuidas trenn vähi vastu aitab?

Vana-Kreeka arst Hippokrates ütles: "Kui saaksime anda kõigile õige annuse toitu ja trenni, mitte liiga palju ega liiga vähe, oleksime leidnud parima tee tervisele." Seda iidset tarkust saavad nüüd toetada teaduslikud avastused: selle kohaselt võib regulaarne ja sobiv füüsiline aktiivsus muidu tervisliku eluviisi osana (tasakaalustatud toitumine, värske õhk, vähe stressi, piisav uni, alkoholi ja nikotiini puudumine) võidelda erinevate haiguste vastu. – lisaks südame-veresoonkonna haigustele, dementsusele ja teatud ainevahetushaigustele on nendeks ka vähk.

Sport vähendab tavaliste vähivormide riski

Teatud vähiliikide puhul võib aktiivne elustiil vähendada pahaloomulise kasvaja tekkimise riski (esmane ennetus). See on juba tõestatud seitsme levinud vähitüübi puhul:

Kopsuvähki haigestumise riski saab ilmselt vähendada ka treeninguga – vähemalt suitsetajatel. Sellist toimet ei ole mittesuitsetajatel veel tõestatud.

Seevastu musta nahavähi (pahaloomuline melanoom) ja spordi vahel on negatiivne korrelatsioon: spordiga tegelevatel inimestel on kuni 27 protsenti suurem tõenäosus haigestuda sellesse ohtlikku nahavähki. Tõenäoliselt on see aga tingitud sellest, et sellised inimesed veedavad palju aega õues ja puutuvad seetõttu kokku rohkem UV-kiirgusega. Ilma piisava UV-kaitseta suureneb nahavähi risk oluliselt!

Õues treenides pidage meeles, et peate end piisavalt kaitsma päikese UV-kiirte eest, kandes päikesekaitsekreemi ja UV-kaitsega riideid.

Sport aeglustab vähi progresseerumist

Uuringute kohaselt võib regulaarne treenimine vähendada ka olemasolevasse vähki suremise tõenäosust. Seetõttu on füüsiliselt aktiivsetel patsientidel suurem võimalus kauem ellu jääda. Sport pärsib teatud määral kasvaja kasvu ja levikut. Teadlased on seda juba täheldanud rinna-, soole- ja eesnäärmevähi puhul.

Vaatlusuuringute ja laboratoorsete uuringute tulemused

Olgu öeldud, et varasemad uuringud olid nn vaatlusuuringud, millest saab järeldada vaid seost spordi ja vähi vahel, kuid mitte mingit otsest mõju. Kahjuks on seda ka raske tõestada. Sellegipoolest püüavad teadlased praegu uurida spordi mõju sisukamate uuringute abil.

Vähemalt laboris on teadlased juba suutnud kasvajarakkude kultuurides ja loomkatsetes tõestada, et sport võib kasvajarakkude kasvu aeglustada. Teadlased on ka suutnud tõestada, et just regulaarne vastupidavustreening mobiliseerib teatud immuunrakke – eriti nn looduslikke tapjarakke (lümfotsüütide rühma). Need immuunrakud suudavad pahaloomulisi rakke ära tunda ja tappa. Näiteks treenivatel hiirtel kasvasid kasvajad aeglasemalt ja kasvaja metastaase tekkis vähem.

Sport ja trenn ei asenda aga vähiravi! Küll aga võivad nad ravi täiendada ja toetada!

Sport pärsib kroonilist põletikku

Tasakaalustatud toitumise ja treeninguga saab rasvkoes esinevat stressi vähendada. Ka soovimatu rasv ise sulab ära ja lihasmass kasvab. Lisaks soodustab regulaarne treeningutreening põletikuvastaseid protsesse. Üldiselt vähendab sport kehas põletike taset ja seega ka vähiriski.

Sport tõstab elukvaliteeti

Vähk on kurnav. Organism vajab palju jõudu kasvajaga võitlemiseks, aga ka teraapia ja selle kõrvalmõjude talumiseks. On tõestatud, et iga patsiendi jaoks individuaalselt kohandatud treening parandab nende füüsilist jõudlust:

Suureneb liikuvus, lihasjõud ja vastupidavus. Rasv väheneb, immuunsüsteem tugevneb ja kukkumisoht väheneb. Lisaks tõstab liikumine enesehinnangut ja enesetunnet – ka seetõttu, et patsient panustab ise oma tervisesse.

Sport vähendab kõrvaltoimeid ja pikaajalisi tüsistusi

Veel üks oluline treeningu eelis vähi korral: individuaalselt kohandatud treeningprogrammid enne vähiravi, selle ajal ja pärast seda vähendavad kasvaja enda ja ravi poolt põhjustatud kõrvalmõjusid. Nende hulka kuuluvad näiteks

  • Väsimus ja krooniline kurnatus (väsimus)
  • Raviga seotud närvikahjustus (polüneuropaatia)
  • Uriinipidamatuse
  • Veepeetus kudedes lümfisüsteemi kahjustuse tõttu (lümfödeem)
  • unehäired
  • Ärevus ja depressioon

Vähisport võib aidata patsientidel ravi paremini taluda. Seejärel saab seda teha sagedamini vastavalt juhistele ja seega olla tõhus. Ka füüsiliselt aktiivsed patsiendid taastuvad pärast ravi kiiremini. Lisaks väheneb vajalike vereülekannete arv.

Kas sport vähendab tagasilanguse riski?

Siiani pole piisavalt selgeks tehtud, kas sport vähendab vähi taastekke riski pärast ravi (relapsi või retsidiivi riski) või metastaaside teket. Siiski on tõendeid selle kohta, et regulaarne ja piisav füüsiline aktiivsus võib vähendada vähi kordumise riski.

Näiteks näib vanemate rinnavähiga patsientide kordumise risk olevat suurenenud, kui nad on väga ülekaalulised ja pärast haigust vähe treenivad. Sarnased andmed on ka kolorektaalvähiga patsientide kohta: mitteaktiivsed patsiendid surevad varem kui need, kes palju treenivad. Eesnäärmevähiga patsiendid võivad ilmselt ka nende prognoosi positiivselt mõjutada, kui nad regulaarselt treenivad.

Millal peaksid vähihaiged treenima?

Treening enne vähiravi, selle ajal ja pärast seda on ohutu ja kasulik peaaegu kõikides haiguse staadiumides.

Treeni juba haiglas

Harjutus taastusravis

Esmase vähiravi lõpus või pärast seda juhendavad enamik patsiente individuaalselt treeninguid taastusravikliinikus või ambulatoorses taastusraviasutuses – füsioterapeudi, spordiinstruktorite või teiste spetsialistide poolt. Seal õpitakse ka näiteks, kuidas käituda kunstliku soole väljalaskeava (stoomi) või muude piirangutega nagu proteesid, samuti kuidas vältida valesid või kergendavaid kehaasendeid. Ja kopsuoperatsiooni läbinud patsiendid kasutavad spetsiaalseid hingamistehnikaid, et oma kopsumahtu võimalikult hästi ära kasutada.

Sport pärast taastusravi

Pärast taastusravi otsustavad arst ja patsient koos edasise liikumis- ja sporditreeningu üle. Arvestada tuleb erinevate punktidega, näiteks: Kas haiguse kulg ja inimese tervislik seisund võimaldavad üldse regulaarset liikumist? Millised spordialad on patsiendi jaoks mõistlikud? Mil määral on koolitus soovitatav?

Selliste küsimuste selgitamiseks peaksid vähipatsiendid enne koolituse alustamist endalt küsima…

  • küsige selles osas nõu oma raviarstilt ja

Seejärel peaksid patsiendid konsulteerima koolitatud spordi- või füsioterapeudiga ja saama treeningu ajal professionaalset tuge.

Pidage oma haiguse kulgemise ning kasutatavate ravimite tüübi, koguse ja kestuse kohta oma arvestust. Saate selle ülevaate oma arstile esitada, et ta saaks teile sporditreeningu kohta asjatundlikku nõu anda.

Sport on oluline ka pärast vähist paranemist: lülitage treening ja füüsiline aktiivsus püsivalt oma igapäevaellu.

Millal tuleks olla ettevaatlik?

Teatud vastunäidustuste korral tuleb treeningprogramm esmalt arstiga selgeks teha ja võimalusel piirata:

  • Rasked kaasuvad haigused (nt südame-veresoonkonna haigused, krooniline liigesepõletik)
  • Tasakaalu häired
  • Tahtmatu tõsine kaalulangus vähi tagajärjel (kasvaja kahheksia)
  • kasvaja metastaasid luus (luu metastaasid), luukoes olevad augud (osteolüüs)
  • Kaugelearenenud osteoporoos
  • Keemiaravi infusioon viimase 24 tunni jooksul
  • Kiiritusravi seansside vaheline etapp
  • Aneemia hemoglobiinisisaldusega alla 8 g/dl
  • väljendunud lümfödeem
  • äsja loodud kunstlik soole väljalaskeava (stoma), püsikateeter uriini tühjendamiseks või toitmissond

Patsiendid, kellel on kaasuvad haigused, nagu südame rütmihäired, peaksid treenima ainult järelevalve all!

Millal on sportimine vähihaigetel keelatud?

Kuigi sportimine on peaaegu alati soovitatav, keelavad mõned asjaolud kehalise treenimise:

  • Suur nakkusoht, ägedad infektsioonid või palavik
  • Kohe pärast operatsiooni (sellegipoolest asuge võimalikult kiiresti uuesti liikuma iseseisva isikliku hügieeniga haiglas ja igapäevaeluga kodus toimetulekuga)
  • tugev valu
  • äge verejooks
  • Äge iiveldus ja/või oksendamine
  • tugev pearinglus
  • Luumurdude ohuga luumetastaasid või osteolüüs
  • verehüüvete (tromboos, emboolia) põhjustatud veresoonte oklusioon viimase kümne päeva jooksul
  • jätkuv südamepiirkonna kiiritamine või kogu keha kiiritamine

Millised spordialad sobivad vähi jaoks?

Motiveeriva abivahendina igapäevaelus suurema aktiivsuse suurendamiseks saate lugeda oma igapäevast sammude arvu – äpi või kantava aktiivsusjälgija abil.

Individuaalne ja juhendatud spordiprogramm

Koostage koos oma arsti või füsioterapeudiga üksikasjalik treeningplaan, mis on teie jaoks realistlik. Tundke rõõmu isegi väikeste edusammude üle oma treeningutes ja ärge oodake endalt liiga palju. Enamik inimesi leiab, et treenimine on kõige lihtsam, kui nad treenivad koos teistega ja naudivad seda tehes.

On oluline, et hakkaksite harjutama aeglaselt, et sellega harjuda ja seejärel regulaarselt treenima. Peaksite alati tähelepanu pöörama oma igapäevasele vormile: kui tunnete end kehvemini, valige kerge treening. Hea enesetunde korral võid treenida intensiivsemalt – kuid ennast üle pingutamata! Seetõttu on parem järgida treeningkava, mis on teie jaoks kohandatud, mitte tervetele inimestele mõeldud spordiprogramme.

Kunstliku soole väljalaskeavaga (stoomiga) patsientidel on pärast esimesi nädalaid võimalik – olenevalt tervislikust seisundist ja teraapia kõrvalmõjudest – peaaegu kõik spordiliigid, sealhulgas ujumine. Eeltingimus on, et stoma on kindlalt ja tihedalt kinnitatud.

Treeningu intensiivsuse hindamine

Iga patsiendi jaoks sobiva treeningu taseme ehk intensiivsuse leidmiseks saavad spetsialistid läbi viia jõudlusdiagnostilisi teste. Patsiendid saavad aga ka ise koormuse taset hinnata nn Borgi skaala abil. See algab 6-st ("üldse mitte pingutav") ja ulatub kuni 20-ni ("maksimaalne pingutus"). Selles vahemikus saate ise määrata, kui pingeline treening on. Näiteks vastupidavustreening peaks jääma Borgi skaalal 12 (keskmine intensiivsus) ja 14 (kõrgem intensiivsus) vahele – te peaksite seda tajuma kui "mõnevõrra pingutavat". Jõutreening võib seevastu olla "pinguline", mis jääb Borgi skaalal 14 ja 16 vahele.

Spordi tõhus kombineerimine

  • Kestvustreening kolm korda nädalas keskmise intensiivsusega vähemalt 30 minutit vähemalt kaheksa kuni kaheteistkümne nädala jooksul
  • Lisaks jõutreening vähemalt kaks korda nädalas vähemalt kahe kaheksa kuni 15 kordusega seeriaga

Lisaks on Ameerika Spordimeditsiini Kolledž (ACSM) konkreetselt välja toonud, milline sagedus ja intensiivsus on vähihaigete tüüpiliste sümptomite jaoks kõige sobivamad. Need nn FITT (sagedus, intensiivsus, aeg, tüüp) kriteeriumid aitavad teie arstil ja füsioterapeudil koostada teie individuaalset spordi- ja treeningprogrammi.

Üldiselt on need soovitused ainult teaduslikud juhised. Peaksite oma programmis lähtuma sellest, kuidas te end tunnete ja mida saate teha – iga treening on parem kui mitte midagi!

Vastupidavustreening

Sobivad vastupidavusalad on:

  • Jooksmine või kepikõnd
  • jalgrattasõit
  • Murdmaasuusatamine
  • Treeningud vastupidavusaladel, nagu ergomeetrid või stepperid
  • Veesport
  • Ujumine (kui pole suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele)
  • Dancing

Kui olete nõrgenenud (nt teraapia ajal), sobib alguses vahelduv vastupidavustreening. See hõlmab pingutuse ja pauside vaheldumist näiteks kaheminutilises rütmis. Seejärel saate treeningufaase järk-järgult pikendada ja pause lühendada, kuni saate mõõduka intensiivsusega pidevalt treenida 30–60 minutit või kõrgema intensiivsusega 10–30 minutit.

Kui oled vormis, saad ka kiiremini oma vastupidavust tõsta, vaheldudes 4-minutiliste intervallidega intensiivset ja mõõdukat treeningut (ekstensiivne intervalltreening).

harjutamiseks

Jõutreeningu teine ​​positiivne mõju on see, et see võib takistada lümfödeemi teket käes. Patsiendid, kellel on eemaldatud lümfisõlmed näiteks kaenlaaluste piirkonnas, on vastuvõtlikud seda tüüpi tursele. Kui käes on juba kerge kuni mõõdukas lümfödeem, vähendab treenimine valu- ja survetunnet.

Pärast lümfisõlmede operatsiooni või kui teil on lümfödeem, kandke avaraid spordirõivaid, mis ei kitsenda kahjustatud kehapiirkondi kaenlaaluses või kubemes. Kui teile on määratud kompressioonsukk, on kõige parem kanda seda treeningu ajal.

Vähiravi tagajärjel tekkida võiva luuinfarkti (osteonekroos) põdevad patsiendid saavad kasu ka harjutustest, mis tugevdavad kahjustatud liigeseid (sageli puusa- või põlveliiges) ümbritsevaid lihaseid. Kergetele jõutreeningutele saab lisada liigestele kergeid vastupidavusalasid, nagu vesiaeroobika, rattasõit ja veloergomeetril treenimine.

Koolitusnõuanded

Kaitske värskeid kirurgilisi arme päikese, kuumuse, külma, surve või abrasiivsete riiete eest. Ravige arme salvide või õlidega. Füsioterapeudid võivad paranemise soodustamiseks mobiliseerida ka arme.

Venitusharjutused

Jõu- ja vastupidavusharjutustele tuleks lisada venitusharjutusi, kuna need suurendavad liikuvust. Venitusharjutusi tuleks teha aeglaselt ja kontrollitult. Vältige tõmblevaid liigutusi, et mitte lihaseid tõmmata.

Koordinatsiooni/sensomotoorne treening

Pärast lühikest soojendust on enne vastupidavus- ja jõuharjutusi kasulikud koordinatsiooniharjutused. Tehke neid aeglaselt ja kontrollitult. Eelkõige saavad sellest kasu vanemad patsiendid, sest koordinatsioonitreening parandab tasakaalutunnet ja võib seetõttu kukkumisi ära hoida.

Perifeerset polüneuropaatiat ei saa peaaegu üldse ravida, kuid seda saab leevendada sensomotoorse treeninguga. Treening on kõige tõhusam, kui seda tehakse kaks kuni kuus korda nädalas kuus kuni 30 minutit korraga ja vähemalt neli nädalat.

Vaagnapõhja koolitus

Vaagnaoperatsiooni tagajärjel (nt eesnäärme-, põie- või pärasoolevähi korral) võivad kahjustuda põie, päraku või vaagnapõhja sulgemismehhanismid ning mõnel juhul ka närvid. Tagajärjeks on uriini- või roojapidamatus. Süstemaatiline vaagnapõhja treening on väga tõhus kontinentsuse taastamisel. Füsioterapeudid teevad teiega koostööd, et treenida vaagnapõhja, võtta harjutustes arvesse kõhuseinal olevaid arme ning teatud harjutustega edendada ka teie üldist vormi.

jooga

Suurem osa jooga ja vähi kohta käivatest andmetest on kogutud rinnavähihaigetelt. Mitmete uuringute kohaselt tõstis jooga haigete elukvaliteeti nii vähiravi ajal kui ka pärast seda ning vähendas väsimussümptomeid. Jooga parandab ka vähihaigete und, tunnetust, lümfödeemi ja elujõudu.

Mida peaksite meeles pidama

Kui teil on füüsilised piirangud, peate võib-olla kasutama jooga abivahendeid, nagu tekid, rullid, rihmad ja klotsid. Kui teil on luumetastaasid või ajukasvaja, tuleb mõnda harjutust vastavalt kohandada.

Joogaga on kõige parem tegeleda onkoloogilise spordiala lisaväljaõppega joogaõpetajaga.

qigong

Nagu jooga, tugevdab Hiina meditatsiooni, keskendumise ja liikumise vorm Qi Gong keha ja vaimu. Treenitakse jõudu, painduvust, koordinatsiooni ja keskendumisvõimet. Samas on määrav roll hingamise reguleerimisel, vahendamisel ja lõdvestamisel. Kõik see kokku aitab vähihaigetel parandada oma elukvaliteeti, vähendada pingeid ja leevendada teraapia kõrvalmõjusid.

Dancing

Milline spordiala võib olla vähi jaoks sobimatu?

Vähihaiged peavad oma arstiga individuaalselt otsustama, milline treening neile sobib ja millise intensiivsusega. Teatud spordialad ei sobi mõnele patsiendile.

Tahtmatu kaalulanguse korral vastupidavussporti ei tee

Patsiendid, kes on tahtmatult kaotanud või kaotavad palju kaalu (kasvaja kahheksia), ei tohiks teha vastupidavustreeningut. Selle asemel peaksid nad jätkuvalt püüdma ise igapäevaeluga toime tulla ja olema regulaarselt lühikest aega madala intensiivsusega aktiivsed. Lisaks vajavad need patsiendid individuaalselt kohandatud jõutreeningut spetsialistide järelevalve all (nt treeningrihma või oma keharaskusega), et vältida lihasmassi vähenemist.

Ettevaatust kiiritusravi ajal ujumisel

Põhimõtteliselt on ujumine liigestele kerge vastupidavusala, mis sobib ka vähihaigetele. Kiiritusravi saavad patsiendid ei tohiks aga ujuda klooritud või soolases vees.

Pärast operatsiooni väikeses vaagnas ei tohi jalgrattaga sõita

Stoomiga inimestele ebasoodne võimlemine ja võitluskunstid

Võimlemine ei sobi inimestele, kellel on kunstlik soole väljavool (stoma). Horisontaalsete ja paralleelsete ribade treenimine pole eriti soovitatav. Vältida tuleks ka võitluskunste.

Lümfödeemiga võitluskunste ja pallisporti ei harrastata

Patsiendid, kellel on käte või jalgade lümfödeem, peaksid vältima võitluskunste.

Patsiendid, kellel on lümfödeemi või juba väljakujunenud lümfödeemi oht, ei tohi teha liiga jõulisi ega tõmblevaid liigutusi. See võib esile kutsuda lümfödeemi või süvendada olemasolevat lümfödeemi. Seetõttu on pallispordialad, nagu tennis või jalgpall, vähem sobivad.

Võistlus- ja ekstreemsport ei ole soovitatav

Intensiivne treening võib aidata kiiresti taastada vastupidavust ja jõudu. Väga kõrge intensiivsusega, nagu võistlus- või ekstreemsport, ei ole siiski soovitatav vähipatsientidele ravi ajal ja vahetult pärast seda. Seda seetõttu, et nad koormavad ajutiselt immuunsüsteemi, mis suurendab nakkusohtu.

Mängige ja sportige vähihaigete lastega

Sport ei paranda mitte ainult täiskasvanud vähihaigete füüsilist vormi ja vaimset heaolu – tundub, et sellest on kasu ka lastele. Mõned noored patsiendid on vähist hoolimata rõõmsameelsed ning tahavad eakaaslastega trenni teha ja mängida. Siiski on ka vähihaigeid lapsi, kes on ebakindlad, tõmbuvad endasse ja jäävad pikaks ajaks passiivseks – näiteks seetõttu, et nende keha on operatsioonide (võimalik, et ka amputatsiooni) tagajärjel muutunud. Lisaks kannatavad paljud lapsed – nagu täiskasvanudki – vähist tingitud kroonilise kurnatuse (väsimuse) või tasakaaluprobleemide käes. Seetõttu ei suuda nad tervete lastega sammu pidada ja on tõrjutud või hoiavad end tagasi.

Seetõttu on oluline motiveerida vähihaigeid lapsi võimalikult varakult regulaarselt treenima ja sportima. See võib parandada nende vormi pikemas perspektiivis ja vähendada hilinenud mõjude tõenäosust.