Vaskulaarne dementsus: kirjeldus
Vaskulaarne dementsus on põhjustatud ajukoe verevarustuse häiretest. Sõltuvalt selle vereringehäire mehhanismist eristavad arstid vaskulaarse dementsuse erinevaid vorme. Näiteks on multiinfarktne dementsus, mille põhjuseks on mitu väikest ajuinfarkti (isheemiline insult). Muude vormide hulka kuuluvad subkortikaalne vaskulaarne dementsus ja segatüüpi (kortikaalne ja subkortikaalne) vaskulaarne dementsus.
Vaskulaarne dementsus moodustab umbes kümme kuni 15 protsenti kõigist dementsustest. Vaskulaarse ja Alzheimeri tõve dementsuse segavormid moodustavad veel umbes 20 protsenti.
Vaskulaarne dementsus: sümptomid
Vaskulaarset dementsust seostatakse ka fokaalsete neuroloogiliste puudujääkidega (põhjustatud ajuinfarktist): Näiteks võivad tekkida hemipleegia, kõnnihäired ja lihasrefleksid. Võimalikud on ka põie tühjenemise häired (urineerimishäired), mis väljenduvad kompulsiivse (imperatiivse) urineerimistungi või uriinipidamatuse näol.
Isiksust ja sotsiaalset käitumist vaskulaarne dementsus ei mõjuta. Mälu jõudlust mõjutab haigus sageli vaid vähesel määral – erinevalt Alzheimeri tõvest, mis on kõige levinum dementsuse vorm.
Vaskulaarne dementsus: põhjused ja riskitegurid
Vaskulaarset dementsust põhjustab aju verevoolu vähenemine (ajuisheemia), mis põhjustab närvirakkude surma. Sellist isheemiat võivad vallandada erinevad mehhanismid:
Muudel juhtudel põhjustab vaskulaarset dementsust üksainus, mõnikord vaid väike infarkt strateegiliselt olulises kohas (näiteks talamuses), mis põhjustab liikumisteede katkemist. Arstid nimetavad seda "strateegilise infarkti dementsuseks".
Vereringehäire põhjuseks võib olla ka väikeste veresoonte seinte paksenemine, mis varustavad verega sügavamaid ajupiirkondi. Selle tagajärjeks on väikesed infarktid (lüngad) ja närvikiudude kahjustus (medullaarne kahjustus). Arstid nimetavad seda subkortikaalseks vaskulaarseks entsefalopaatiaks (SVE).
Mõnedel patsientidel on vaskulaarne dementsus väiksemate või suurte ajuverejooksude tagajärg (suuruselt teine insultide rühm pärast ajuinfarkti). Seda nimetatakse "hemorraagiliseks dementsuseks".
Vaskulaarne dementsus: riskitegurid
Vaskulaarset dementsust soodustavad mitmed tegurid. Nende hulka kuuluvad näiteks kõrge vererõhk, südamehaigused, suhkurtõbi (diabeet), kõrge kolesteroolitase, ülekaalulisus, vähene liikumine ja suitsetamine.
Vaskulaarne dementsus: diagnoos
Vaskulaarse dementsuse (või muud tüüpi dementsuse) kahtluse korral kogub arst esmalt patsiendi haiguslugu (anamneesi) vestluses patsiendiga ja sageli ka lähedastega:
Ta palub patsiendil kirjeldada oma sümptomeid ja küsida olemasolevate või varasemate haiguste kohta, nagu südame-veresoonkonna haigused, tserebrovaskulaarsed haigused, kõrge vererõhk, kõrgenenud vere lipiidide tase ja diabeet. Samuti küsib ta patsiendi nikotiini- ja alkoholitarbimise kohta. Lisaks küsib arst, kui palju patsient on füüsiliselt aktiivne ja kas ta võtab mingeid ravimeid.
Füüsiline läbivaatus
Neuropsühholoogiline uuring
Neuropsühholoogiline uuring on eriti oluline ka vaskulaarse dementsuse diagnoosimisel. Aju talitlushäire hindamiseks viiakse läbi erinevaid teste ("dementsuse testid", nagu kella test, MMST ja DemTect). Sellised puudujäägid on aga vaskulaarse dementsuse korral väga ebaühtlased.
Imaging
Sümptomite muude põhjuste välistamiseks on olulised pildiuuringud, nagu kompuutertomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRI). Need võivad olla näiteks ajukasvajad, ajuverejooksud või vesipea. Iseloomulikud muutused koes võivad näidata ka seda, milline vaskulaarse dementsuse variant esineb, näiteks mitmeinfarktiline dementsus või infarkti tagajärjel tekkinud dementsus olulistes ajuahelates (strateegiline infarkt).
Laboratoorsed testid
Kui kahtlustatakse vaskulaarset dementsust, uuritakse regulaarselt ka patsiendi vereproovi. Sellised parameetrid nagu veresoolad (elektrolüüdid), veresuhkru ja maksa väärtused on olulised, et tuvastada meditsiiniliselt ravitavate veresoonte kahjustuste riskifaktoreid. Vereanalüüse saab kasutada ka muude dementsuse põhjuste (nt hüpotüreoidism või maksafunktsiooni häire) tuvastamiseks.
Kui leiud jäävad ebaselgeks, võetakse lülisambast tserebrospinaalvedeliku (CSF) proov (nimmepunktsioon) ja seda uuritakse laboris. Nii saab sümptomite põhjusena välistada näiteks aju põletikulised või immunoloogilised haigused.
Geneetilised testid
Vaskulaarne dementsus: ravi
Vaskulaarset dementsust ei saa põhjuslikult ravida. Küll aga võib sümptomite leevendamiseks kasutada erinevaid ravimeetmeid.
Ravim
Puuduvad ravimid, mis on heaks kiidetud vaskulaarse dementsuse enda jaoks ja mille tõhusus on teaduslikult tõestatud. Üksikjuhtudel antakse aga ravimeid psühhiaatriliste sümptomite raviks. Sellistel preparaatidel ei ole vaskulaarse dementsuse jaoks spetsiaalset heakskiitu ja seetõttu kasutatakse neid väljaspool märgistust.
Mõnikord on vaskulaarse dementsuse korral abi nn atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritest ja memantiinist. Neid ravimeid kasutatakse peamiselt Alzheimeri tõve dementsusevastaste ravimitena.
Samuti on tõendeid selle kohta, et teatud hõlmikpuu lehtede ekstrakt (Ginkgo biloba EGb761) on efektiivne vaskulaarse dementsuse korral.
Narkootikumidevastane ravi
Vaskulaarset dementsust – nagu ka teisi dementsuse vorme – tuleb ravida ka mittefarmakoloogilisel viisil. Näiteks kognitiivne koolitus, tegevusteraapia, muusika- ja tantsuteraapia võivad olla kasulikud dementsuse korral. Kui kõnnak on ebakindel, tuleb haigetele anda kõndimise abivahendeid ja regulaarselt treenida. Kui esineb probleeme kontinentsusega, on muuhulgas soovitatav järjepidev tualettkoolitus.
Mittefarmakoloogilised meetmed on olulised ka veresoonte riskifaktorite ja põhihaiguste puhul. Näiteks soovitab arst patsiendil tulevikus suitsetamisest loobuda ja muuta oma toitumist (vähem loomseid rasvu, rohkem taimseid rasvu jne).
Vaskulaarne dementsus: progresseerumine ja prognoos
Haiguse kulgu (nagu ka sümptomeid) mõjutab ka see, et alati ei ole tegemist puhtalt vaskulaarse dementsusega. Patsiendid põevad sageli segatüüpi, näiteks Alzheimeri tõve ja vaskulaarset dementsust. Oodatavat eluiga ja progresseerumist on siis vaevalt võimalik ennustada.
Üldiselt lüheneb patsientide oodatav eluiga paljudel juhtudel. Vaskulaarse dementsusega patsiendid surevad sageli sellistesse haigustesse nagu kopsupõletik, insult või ägedad südamevereringehäired (äge koronaarsündroom = südameinfarkti ja ebastabiilse stenokardia üldmõiste).
