Lühiülevaade
- Kirjeldus: Rõugevaktsiin Imvanex sisaldab elusaid viiruseid, mis ei suuda paljuneda. Lähisuhte tõttu kaitseb see nii "inimeste" kui ka ahvirõugete eest.
- Keda tuleks vaktsineerida? Homoseksuaalsed mehed, kelle seksuaalpartnerid muutuvad sageli, meditsiinitöötajad ja laboritöötajad, kellel on suurenenud nakatumisoht, inimesed pärast tihedat kokkupuudet nakatunud inimestega või nakkusohtlike materjalidega.
- Vaktsineerimisskeem: tavaliselt kaks annust vähemalt 28-päevase vahega. Aastakümneid tagasi vaktsineeritud vanematele inimestele piisab ühest annusest, kui neil on terve immuunkaitse.
- Kõrvaltoimed: Peavalud, iiveldus, lihasvalu, väsimus ja reaktsioonid süstekohas (valu, turse, punetus) on väga sagedased.
- Vastunäidustused: ülitundlikkus vaktsiini mis tahes komponendi suhtes. Ohutuse kaalutlustel ärge manustage seda raseduse ja imetamise ajal (välja arvatud võimaluse korral pärast positiivset riski-kasu hinnangut).
Mis on ahvirõugete vaktsiin?
Tänapäeval vaktsineerivad arstid ahvirõugete (Mpox) vastu rõugevaktsiiniga, mis on EL-is litsentseeritud nimega Imvanex ja USA-s nimega Jynneos, mis on samuti litsentseeritud Mpoxi vastu.
Seetõttu peetakse neid üldiselt paremini talutavaks kui 1980. aastateni kasutatud rõugevaktsiini, mis valmistati elusviirustest, mis olid veel võimelised paljunema.
Tootja sõnul on vaktsiini kaitsev toime ahvirõugetesse nakatumise vastu väidetavalt vähemalt 85 protsenti. Täpse efektiivsuse kohta igapäevaelus aga lõplikke väiteid veel teha ei saa, kuna seda on seni peamiselt laboris testitud.
Vanemad Variola vaktsiinid on tõhusad ka ahvirõugete vastu. Enamikku tänapäeva üle 50-aastastest inimestest vaktsineeriti enne rõugete likvideerimist rutiinselt. Seetõttu on neil kõigil arvatavasti siiski veel mingi jääkkaitse rõugete vastu – ja viiruste suure sarnasuse tõttu ka ahvirõugete vastu. Siiski on ebaselge, kui kõrge see vaktsineerimiskaitse aastakümnete pärast tegelikult on.
Pärast seda, kui rõuged suudeti kogu maailmas vaktsineerimisprogrammide kaudu välja juurida, peatati seeriavaktsineerimine. Saksamaal oli rõugete vastane vaktsineerimine kohustuslik kuni 1976. aastani – lõpuks see peatati 1983. aastal.
Keda peaks nüüd vaktsineerima?
Imvanexi võib manustada nii profülaktikaks (kontaktieelne profülaktika) kui ka pärast kokkupuudet nakatunud inimesega või nakkusohtliku materjaliga (kokkupuutejärgne profülaktika). Seetõttu soovitab STIKO praegu ahvirõugete vastu vaktsineerida:
- Mehed, kelle seksuaalpartnerid sageli muutuvad
- Laboritöötajad, kes töötavad regulaarselt nakkusohtliku proovimaterjaliga või kellel on olnud kaitsmata kokkupuude inaktiveerimata ahvirõugete materjaliga
- Inimesed, kellel on või on olnud tihe füüsiline kontakt nakatunud inimestega puutumatu naha või limaskestade kaudu (nt seksuaalvahekord, suudlemine, kallistamine)
- Arstiabi all olevad inimesed, kes on ilma piisavate isikukaitsevahenditeta (FFP2 mask, kindad jne) puutunud kokku Mpoxi haigete, nende kehavedelike või potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega (nt riided või voodipesu)
Ahvirõugetesse nakatumise oht on kõrge lähikontaktis, eriti intiimses kontaktis. See kehtib juhul, kui üks kaasatud inimestest kannab viirust. See levikutee ja nakatumisoht on kõigile inimestele ühesugused – olenemata vanusest või soost, olgu nad siis mehed, naised või mitmekesised.
Veelgi enam, ahvirõuged ei ole ikkagi sugulisel teel leviv haigus! Nakatuda võib igasuguse lähedase füüsilise kontakti või nakkusohtliku materjaliga kokkupuutel: isa oma lapsega, arst patsiendiga, väikelapsed omavahel.
Kuidas vaktsiini manustatakse?
Imvanex on heaks kiidetud 18-aastastele ja vanematele täiskasvanutele ning seda süstitakse naha alla (subkutaanne süst).
Erandjuhtudel võib ahvirõugete vaktsiini manustada ka lastele pärast kokkupuudet Mpox patsiendi või nakkusohtliku materjaliga (kokkupuutejärgne profülaktika). Seda tehakse väljaspool vaktsiini heakskiitu ("märgistuseväline").
Ennetav vaktsineerimine
Üldiselt manustavad arstid kaks 0.5 ml vaktsiiniannust vähemalt 28-päevase vahega.
Asjatundjate sõnul vajab aga igaüks, kes on varem rõugete vastu vaktsineeritud, korduva vaktsineerimiseks vaid ühte vaktsiinidoosi – välja arvatud juhul, kui tegemist on immuunpuudulikkusega inimestega. Need inimesed saavad alati kaks vaktsiiniannust – olenemata varasemast rõugete vaktsineerimisest.
Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste vaktsineerimise kohta saate täpsemalt lugeda artiklist Immuunsupressioon ja vaktsineerimine.
Vaktsineerimine pärast kokkupuudet
Põhimõtteliselt on soovitatav ahvirõugete vastane kokkupuude vaktsineerida kuni 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet nakatunud inimeste või nakkusohtliku materjaliga. See tähendab, et esimene vaktsiiniannus tuleb manustada sel perioodil ja mida varem, seda parem:
Eksperdid usuvad, et vaktsineerimine esimese nelja päeva jooksul pärast kokkupuudet takistab tõenäoliselt nakatumist. Kui esimene vaktsiinisüst tehakse rohkem kui neli (kuni 14 päeva) pärast kokkupuudet, on ebatõenäoline, et haigust saab ära hoida, kuid seda saab vähemalt leevendada.
Kokkupuutejärgset vaktsineerimist tehakse ainult siis, kui puuduvad (võimalikud) ahvirõugete sümptomid (nagu palavik, peavalu ja lihasvalu, lümfisõlmede turse, nahamuutused)! Vastasel juhul ei soovita eksperdid Imvanexi anda.
Vaktsineerimise mõju kestus
Praegu on ebaselge, kui kaua Imvanexi pakutav kaitse kestab. Seetõttu puudub revaktsineerimise kohta täpne teave. Selle põhjuseks on asjaolu, et Imvanexit ei saanud kunagi "looduses" testida, kuna haigust ei esinenud. Teave efektiivsuse kohta põhineb samuti laboritestidel, mitte aga tegelikes olukordades kontrollitud kaitsval toimel.
Millised kõrvaltoimed on võimalikud?
Väga sagedased kõrvaltoimed (st need, mis esinevad rohkem kui ühel ravitud inimesel 1-st) on
- peavalu
- Iiveldus
- Lihasvalu (müalgia)
- väsimus
- Süstekoha reaktsioonid (valu, punetus, turse, kõvenemine ja sügelus)
Vähem levinud kõrvaltoimed on külmavärinad, palavik, liigesevalu, kurguvalu, köha, unetus, oksendamine ja kõhulahtisus.
Atoopilise dermatiidi (neurodermatiit) põdevatel inimestel on vastuseks vaktsineerimisele suurenenud lokaalsed ja üldised sümptomid.
Keda ei tohiks vaktsineerida?
Vaktsineerida ei tohi patsiente, kellel on tekkinud allergiline reaktsioon eelmise vaktsiiniannuse või vaktsiini teatud koostisosade suhtes. Need võivad olla näiteks kanamunavalge jääk. Sellised jäljed on tingitud teatud tootmisetappidest vaktsiiniviiruste kasvatamisel kanamunades.
Ettevaatusabinõuna ei tohi Imvanexi manustada raseduse ja rinnaga toitmise ajal – välja arvatud juhul, kui arstid leiavad, et vaktsineerimisest saadav kasu kaalub üles võimalikud riskid emale ja lapsele üksikjuhtudel.
Võimalikud koostoimed
Ohutuse mõttes ei tohi ahvirõugete vastu vaktsineerida koos teiste ravimitega (sh teiste vaktsiinidega). Teadlased ei ole veel läbi viinud uuringuid Imvanexi ja teiste ravimite võimalike koostoimete kohta.
