Aordiklapp: taskuklapp vasakus südames
Aordiklapp toimib ventiilina vasaku vatsakese ja aordi vahel. Ehituselt on tegu nn taskuventiiliga: koosneb kolmest poolkuukujulisest “taskust”, mille kuju meenutab pääsukesepesa. Oma asukoha ja kuju tõttu nimetatakse neid tagumiseks, parempoolseks ja vasakpoolseks poolkuuklapiks ning need koosnevad kahekordsest endokardi kihist (südame siseseinast). Nagu teisedki klapid, on aordiklapp kinnitatud südame skeleti kiulise rõnga külge.
Funktsioon väljalaskeklapina
Aordiklapp avaneb aordi suunas, kui veri pumbatakse vasakust vatsakesest aordi ja seega süstooli ajal suurde vereringesse (vatsakeste kontraktsioon). Kuni vasaku vatsakese rõhk ületab aordi rõhku (mis on nii süstoli ajal), ei saa veri vatsakesse tagasi voolata. Kui aga vatsakese lõdvestub järgnevas diastolis (vatsakese lõdvestumine), et imada verd vasakust aatriumist, langeb rõhk vatsakeses võrreldes aordi omaga. Veri võiks tagasi voolata; aga aordiklapp takistab seda tagasivoolu:
Arst kuuleb stetoskoobiga aordiklapi sulgumist 2. südamehelina.
Levinud probleemid aordiklapiga
Aordiklapi stenoos (aordi stenoos) on termin, mida arstid kasutavad kitsenenud aordiklapi kirjeldamiseks. Tavaliselt on see omandatud, harvem kaasasündinud. Aordi stenoosi kõige levinum põhjus on arterioskleroosist tingitud degeneratiivsed muutused: kaltsiumi ladestumine südameklapis kahjustab selle liikuvust. Vasakust vatsakesest saab verd välja pumbata vaid vaevaliselt ja rõhk vatsakeses tõuseb. Selle tulemusena pakseneb ventrikulaarne sein (hüpertroofia).
Aordiklapi puudulikkuse korral ei sulgu südameklapp enam tihedalt, mistõttu diastoli ajal voolab veri aordist tagasi vasakusse vatsakesse. Nüüd suurem veremaht koormab vasakut vatsakest (mahukoormus), mis lõpuks laieneb (dilatatsioon). Aordipuudulikkuse korral võib ka südame sein pakseneda.
Inimesed, kelle aordiklapp koosneb ainult kahest taskust, on nende haiguste suhtes eriti vastuvõtlikud. See niinimetatud kahekordne aordiklapp on kõige levinum kaasasündinud südameklapi defekt. Seda esineb umbes ühel kuni kahel protsendil elanikkonnast ja peamiselt meestel.
Arst kuuleb aordiklapi häireid kõige paremini stetoskoobiga rinnakust paremal, ligikaudu teise ja kolmanda ribi vahel.
