Ateroom: Kirjeldus
Arstid viitavad ateroomile kui "muhkule", mida ümbritseb nahakiht, mis on peamiselt täidetud naharakkude ja rasvaga. Selliseid täidetud õõnsusi nahaaluses rakukoes, mis tekivad ummistunud näärme tõttu, nimetatakse ka retentsioonitsüstideks – antud juhul on tegemist trichilemma tsüstiga (“juuksejuure tupe tsüst”). Kõnekeeles nimetatakse ateroomi ka pudrukotiks.
Erinevus epidermoidsest tsüstist
Mõnikord nimetatakse nn epidermoidset tsüsti ka ateroomiks. Need herne- kuni ploomisuurused sõlmekesed arenevad samuti juuksejuurtest, kuid nende ülemisest osast (infundibulum). Need sisaldavad peamiselt kooritud sarvjas materjali, mis on kihiti üksteise peale. “Päris” ateroom seevastu on peamiselt täidetud väga rasvase ainega.
Ateroom: sümptomid
Ateroomide läbimõõt on tavaliselt üks kuni kaks sentimeetrit. Küll aga võivad need paisuda kanamuna suuruseks – harvadel juhtudel isegi tennisepalli suuruseks. Suuremate tsüstide korral venib neid ümbritsev nahk tunduvalt laiali. See põhjustab siin kasvavate karvade tõusu üksteisest kaugemal või puuduvad üldse. Mõnel juhul võib ateroomi pinnal näha halli või musta täppi.
Põletiku korral nahk ateroomi piirkonnas punetab, paisub, puudutus või kerge surve tekitavad valu. Kui mäda koguneb ka ateroomikapsli sisse, on tegemist abstsessiga.
Ateroom: põhjused ja riskitegurid
Rasunäärme eritusjuha võib teatud piirkonnas, nn maakitsuses, blokeerida näiteks väikeste rasvakristallide või naharakkude poolt. Seejärel ei saa rasu enam vabalt välja voolata, vaid nääre jätkab selle tootmist. Tasapisi koguneb rasu ja juuksejuur pumbatakse üles ümaraks “mulliks” – tekib ateroom.
Ateroom: uuringud ja diagnoosimine
Ateroomi diagnoosib tavaliselt üldarst või dermatoloog. Esmasel konsultatsioonil patsiendi haigusloo (anamneesi) saamiseks küsib ta haigelt näiteks, kui kaua tsüst on eksisteerinud, kas see põhjustab talle valu ja kas esineb või oli muid “tükke”.
Kas esineb “päris” ateroom (trichilemmal tsüst) või epidermoidne tsüst, saab mõnikord kindlalt kindlaks teha alles pärast “muhk” kirurgilist eemaldamist ja peenkoe (histoloogilist) laboratoorset uurimist. Samuti on oluline histoloogiline uuring, et selgitada, kas tegemist pole pahaloomulise kasvajaga.
Ateroom: ravi
Eemaldage ateroom
Tavaliselt eemaldab dermatoloog ateroomi ambulatoorselt kohaliku tuimestuse all. Protseduuri ajal lõikab arst hoolt selle eest, et ateroom koos selle kapsli ja sellega seotud erituskanaliga välja lõigatakse. Kui selle osad jäävad nahka, on suur oht, et ateroom tuleb tagasi.
Kui ateroom muutub põletikuliseks
Bakteriaalse infektsiooni korral ateroom paisub, punetab, tunneb sooja ja katsudes valus. Kui mäda koguneb üha enam tsüsti sisse ega suuda ära voolata, tekib mädanik. See nõuab igal juhul arstiabi. Sageli kasutab arst siis raviks ka antibiootikumi.
Ateroom: haiguse kulg ja prognoos
Põhimõtteliselt võib pärast ateroomi kirurgilist eemaldamist samas kohas tekkida teine ateroom. Kui aga protseduur viidi läbi professionaalselt, on selle risk väike.
