Mis on CPAP?
Mõiste "CPAP" on lühend sõnadest "pidev positiivne hingamisteede rõhk". Tõlkes tähendab see "pidevalt positiivset hingamisteede rõhku". See tähendab, et masin tekitab hingamisteedes ja kopsudes rõhu, mis on pidevalt kõrgem kui ümbritseva keskkonna rõhk. Kuid masin ei võta hingamist üle, vaid lihtsalt toetab seda. Seetõttu peab patsient saama iseseisvalt hingata.
Tavaliselt tekib patsiendi sissehingamisel (inspiratsioon) kopsudes negatiivne rõhk, mis põhjustab õhu sissevoolu. Kui patsient hingab välja (väljahingamine), tagab positiivne rõhk, et õhk surutakse kopsudest tagasi.
CPAP-seadmed pumpavad pidevalt kerge rõhuga õhku kopsudesse. Ühest küljest hoiab see ära negatiivse rõhu inspiratsiooni ajal; teisest küljest peab patsient suurenenud vastupanu vastu välja hingama. CPAP-i tugi on kas invasiivne, st läbi hingamistoru, või mitteinvasiivne CPAP-maski abil.
Hingamisteede lahti hoidmine
Millal teete CPAP-ventilatsiooni?
CPAP-i kasutatakse haigetel inimestel, kes saavad ilma toetuseta liiga vähe õhku, kuna kas kopsud on kahjustatud või hingamisteed on ebastabiilsed. Eelduseks on aga alati, et patsiendid saaksid ikka ise hingata.
CPAP intensiivravis
Intensiivraviosakondades tuleb patsiente sageli kunstlikult ventileerida pikka aega ning seda kestust püütakse hoida võimalikult lühikesena. Kui patsient peaks taas iseseisvalt hingama, ei saa see aga ootamatult juhtuda. Seda seetõttu, et hingamislihased on pärast pikaajalist mehaanilist ventilatsiooni nõrgenenud. Selle asemel tuleb patsiendid ventilaatorist aeglaselt võõrutada. Meditsiinis nimetatakse seda protsessi "võõrutamiseks".
CPAP-ventilatsioon on võõrutamise oluline element, sest kuigi see aitab patsiendil hingata, ei võõruta see patsienti täielikult ventilaatorist (nagu varem kunstlik ventilatsioon). Patsiendi edenedes vähendatakse CPAP-seadme rõhku järk-järgult, kuni patsient saab lõpuks uuesti ilma abita hingata.
CPAP uneapnoe jaoks
Seetõttu ärkab patsient sageli mitu korda öösel – kosutav uni pole enam võimalik. Siin võivad abiks olla ühendatud CPAP-seadmetega maskid, sest need takistavad ülemiste hingamisteede kokkuvarisemist.
Mida teete CPAP-ventilatsiooniga?
Enamik CPAP-masinaid tekitab tihedalt liibuva maski abil positiivset hingamisteede rõhku. Vajadusel, näiteks intensiivravi osakonnas, ühendate selle hingamistoruga. Tavaliselt hingab patsient ainult ümbritsevat õhku. Kuid vajadusel võivad seadmed ka puhast hapnikku sisse segada, et pakkuda patsiendile täiendavat tuge. Kuna pidev õhuvool CPAP-ravi ajal kuivataks limaskestad, niisutavad seadmed ka sissehingatavat õhku.
Erakasutusse mõeldud CPAP-masinad on sarnased intensiivraviosakonnas kasutatavatele, kuid neil pole peaaegu nii palju funktsioone.
Uneapnoe maskid
Uneapnoe korral ei piisa lihtsatest ninakanüülidest, näiteks haiglates kasutatavatest õhupuuduse korral hapnikuga varustamiseks. Saadaval on mitu maskisüsteemi:
- Nina maskid
- Suu-nina maskid
- Täisnäo maskid
- Ninasõõrme maskid
- Hingamisteede kiiver
Millised on CPAP-i riskid?
Õige kasutamise korral on CPAP-ventilatsioon kahjutu ravimeetod. Siiski esineb mõnikord probleeme, eriti kodus, eriti kui mask pole veel tuttav. Näiteks kaebavad mõned CPAP-ravi saavatel patsientidel nina, suu või neelu limaskestade kuivust. Seejärel võib osutuda vajalikuks sissepuhkeõhku rohkem niisutada.
Kui mask une ajal kogemata libiseb, hoolimata rihmade pingutamisest, ei teki ühest küljest piisavat ventilatsioonirõhku. Teisest küljest voolab õhk siis sageli silmadest mööda. Ebasoodsatel juhtudel võib see põhjustada konjunktiviiti.
Kui CPAP-mask istub väga tihedalt, võib see koele liiga tugevalt suruda, eriti põsepiirkonnas. Kui patsient või hooldaja seda õigel ajal ei märka, võivad tekkida survehaavandid. Rasketel juhtudel võib osutuda vajalikuks isegi operatsioon. Seda probleemi saab aga ennetada, kui maski rihmasid mitte liiga pingutada ja ka CPAP-teraapiasse regulaarselt pause ajada – maski ei tohi kunagi püsivalt kanda!
Mida pean CPAP-ravi ajal silmas pidama?
Kui arst määrab teile maski, on oluline, et annaksite endale aega sellega harjumiseks. On täiesti normaalne, et uni on selle võõrkeha tõttu rahutum ja vähem kosutav kui varem. Kuid ärge laske end nendest esialgsetest raskustest heidutada. Varsti tunnete end hommikul puhanuna ja värskena.
Kuna CPAP-ravi alguses pole veel selge, milline hingamisteede rõhk teile isiklikult sobib, alustab arst esialgu madala rõhuga. Vajadusel suurendatakse. Alguses võib teile ebameeldiv olla, kui peate järsku kõrgema rõhu vastu hingama. Kuid jällegi harjute varsti uue seadistusega.
Kui märkate kasutamise ajal selliseid sümptomeid nagu silmade punetus või limaskestade kuivus, peate sellest viivitamatult oma arsti teavitama. Seejärel võib osutuda vajalikuks lülituda teisele CPAP-maskile.
