Dementsuse sümptomid

Dementsus on neuroloogiline haigus, mille käigus vaimsed võimed kaovad haiguse käigus. Seetõttu kaotavad mõjutatud isikud võime igapäevaelus orienteeruda. Sõltuvalt vormist dementsus, sümptomid on mõnevõrra erinevad.

Esiplaanil on tavaliselt mälu häired. Mäletamis- ja mäletamisvõime on oluliselt halvenenud. See mängib suurt rolli Alzheimeri tõve ja vaskulaarsete haiguste korral dementsus isegi varajases staadiumis. Frontotemporaalse dementsuse (Picki tõbi) korral muutub isiksus esialgu ning patsiendid on kergesti ärrituvad ja agressiivsed. Ainult haiguse käigus teevad ülalnimetatud mälu tekivad häired.

Unustamine kui dementsuse sümptom

Aasta langus mälu tulemuslikkusel ja unustuse suurenemisel võib olla palju põhjuseid; tavalisest hajameelsusest stressi ja dementsuseni. Esimestel etappidel on seetõttu oluline välja selgitada, kas põhjus on kahjutu ajutine (nt stress, unehäired, vedeliku puudumine) või ravitav (nt depressioon).

If depressioon ravitakse, kognitiivne jõudlus paraneb sageli. Kui need võimalused on välistatud, võib mõelda algavale dementsusele. Vähenenud võime mõelda ja meeles pidada on klassikaline sümptom.

Iga inimene unustab nime või kohtumise. Kui aga need juhtumid kuhjuvad ja tekivad segadusseisundid, on see dementsuse hoiatav sümptom. Lisaks on orientatsiooniprobleeme.

Mõjutatutel on järsku raske orienteeruda kohtades, mida nad hästi tunnevad. Isegi keerulised tegevused, näiteks auto juhtimine, ostlemine või ühistranspordi kasutamine on patsientidele raskendatud. Lõppkokkuvõttes on see oluline punkt, kui tuleb kindlaks teha, kas mäluhäired on märke dementsus.

Orientatsiooni kadumine kui dementsuse sümptom

Igaühega võib juhtuda, et stressi ajal on üks või teine ​​nädalapäev segamini või et eksite võõras keskkonnas. See pole alati kohe murettekitav. Algava dementsusega patsientide jaoks on erinevus aga selles, et nad ei suuda sageli orienteeruda kohtades, mida nad hästi tunnevad, et nad ei tea, kus nad oma tänaval asuvad, ega oska öelda, kuidas nad koju jõudsid.

Need ruumilise ja ajalise orientatsiooni probleemid on dementsuse klassikalised sümptomid. Haiguse progresseerumisel ei saa haigestunud enam öelda, mis aasta, kuu või päev on. Patsiendid ei saa enam oma kodus orienteeruda.

Viimases etapis unustab patsient olulise eluloolise teabe, näiteks oma nime ja sünnikuupäeva. Ta ei mäleta, kas tal on lapsi või kus ta töötas. See orientatsioon iseendale on viimane asi, mis kaotsi läheb. Varases staadiumis pääseb patsient sellele mälusisu juurde.