Emboolia: määratlus, sümptomid, põhjused

Lühiülevaade

  • Mis on emboolia? Veresoone täielik või osaline ummistus vereringesse sattuva organismi enda või võõrkeha (nt tromb) poolt.
  • Sümptomid: Sõltuvalt sellest, milline veresoon on kahjustatud, ilmnevad erinevad sümptomid. Sageli tekib äkiline valu, kuid mõnikord on haigetel sümptomideta.
  • Põhjused: emboolia (trombemboolia) on sageli põhjustatud verehüübest (trombist), mis eraldub veresoone seinast ja siseneb vereringesse.
  • Ravi: Arst ravib embooliat tavaliselt ravimitega, mõnel juhul ka kirurgiliselt. Ravi eesmärk on emboolia lahustamine või eemaldamine.
  • Ennetamine: treenige regulaarselt, jooge piisavalt, vältige ülekaalulisust, loobuge suitsetamisest; vajadusel tromboosi profülaktika nt pärast operatsioone (antikoagulantravi, kompressioonsukk)
  • Diagnoos: konsulteerimine arstiga, füüsiline läbivaatus (sh ultraheli, CT, MRI, angiograafia)

Mõiste emboolia pärineb kreeka keelest ("embolla") ja tähendab "sisseviskamist". Emboolia korral blokeerib veresoone tromb (“embolus” = vaskulaarne tromb, mitmuses “emboli”), mis pestakse verega sisse. See takistab vere vaba voolamist läbi anuma.

Selle tulemusena ei saa kahjustatud piirkonda enam piisavalt hapnikku ja olulisi toitaineid. Aja jooksul sealne kude sureb, põhjustades mõnikord eluohtlikke tagajärgi, nagu südameatakk või insult. Saksamaal sureb igal aastal emboolia tõttu 20,000 25,000–XNUMX XNUMX inimest.

Emboolia põhjustab emboolia ainult siis, kui selle läbimõõt on suurem kui veresoone läbimõõt.

Milliseid emboolia liike on olemas?

Emboolia esineb nii veenides kui ka arterites. Mõlemas veresoones tekivad ka emboolid. Seetõttu eristavad arstid arteriaalset ja venoosset embooliat.

Arteriaalne emboolia

Arteriaalsed embooliad mõjutavad

  • umbes 60 protsenti ajust
  • umbes 28 protsenti jalad
  • umbes 6 protsenti kätest
  • umbes 6 protsenti elunditest (nt sooled, neerud, põrn)

Venoosne emboolia

Venoosse emboolia korral moodustub vaskulaarne tromb veenides – eelistatavalt jalgades või vaagnas. See jõuab parema vatsakese ja kopsuarteri kaudu kopsudesse, kus see põhjustab sageli kopsuemboolia.

Paradoksaalne emboolia

Paradoksaalne emboolia – tuntud ka kui ristemboolia – on emboolia erivorm. Embool moodustub veenis ja blokeerib arteri (kuid mitte kopsuartereid!). See on võimalik ainult juhul, kui embool siseneb vasakusse vatsakesse südame vaheseina vahede või väikeste avade kaudu (nt kaasasündinud südamerikke tõttu). See tähendab, et embool ei sisene kopsudesse nagu tavalise venoosse emboolia korral, vaid siseneb vereringe arteriaalsesse süsteemi.

Kuidas emboolia erineb tromboosist?

Tromb eraldub veresoone siseseinast, kus see on tekkinud, ja liigub vereringe kaudu läbi keha. Kui see tromb (“emboolia”) blokeerib veresoone mujal kehas, räägivad arstid embooliast (või trombembooliast).

Millised on emboolia tunnused?

Emboolia põhjustab väga erinevaid sümptomeid sõltuvalt sellest, kus need kehas esinevad. Kuigi mõned neist pole üldse märgatavad, põhjustavad teised arvukalt sümptomeid ja märke. Üldiselt kogevad embooliaga inimesed tugevat valu, mis tekib äkki. Embool häirib verevarustust, mis tähendab, et kahjustatud elund ei tööta enam korralikult. Mõnel juhul sureb kahjustatud piirkonna kude isegi.

Emboolia jalgades või kätes

Kui emboolia tekib jala või käe suures arteris, on sümptomid tavaliselt väga tüüpilised. Neid saab iseloomustada tähega "6P" (Pratti järgi; kuus füüsilist märki):

  • Valu
  • Kahvatus
  • Paresteesia (tuimus)
  • Pulsipuudus (pulsi kadumine)
  • Halvatus (halvatus)
  • Eesnääre (šokk)

Rasketel juhtudel põhjustab emboolia käes või jalas seda, et haiged ei saa enam käsi või jalga liigutada.

Emboolia kopsudes

Kopsuembooliat iseloomustavad valu kopsudes, äkiline õhupuudus (düspnoe), kiirenenud hingamine (tahhüpnoe), südamepekslemine (tahhükardia), rõhumistunne, äge vererõhu langus (hüpotensioon) ja vereringe šokk. Kui embool on piisavalt suur, koormab kopsuembool südant üle ja põhjustab surma.

Emboolia ajus

Emboolia südames

Harvadel juhtudel blokeerib embool koronaarartereid ja põhjustab haigetel südameataki. Mõnel raskel juhul põhjustab emboolia südames südamepuudulikkust.

Emboolia siseorganites

Siseorganite emboolia põhjustab sõltuvalt kahjustatud organist mitmesuguseid sümptomeid:

Neerud

Kui emboolia mõjutab neerusid, põhjustab see sageli neeruinfarkti. Mõjutatud isikud kogevad tavaliselt tugevat valu nimmepiirkonnas ja verd uriinis (hematuria). Äärmuslikel juhtudel võib neerufunktsioon täielikult ebaõnnestuda (neerupuudulikkus).

Põrn

Soolestik

Soolestiku mesenteeriumis – sidekoe vööt, mis kinnitab soolestikku kõhuga ja milles kulgevad soolestiku veresooned ja närvid (tuntud kui mesenteeria) – põhjustab emboolia haigetel tugevat kõhuvalu. Neil on sageli ka verine kõhulahtisus ja palavik. Ka soolestiku liikumine väheneb sageli või peatub üldse. Äärmuslikel juhtudel kahjustatud sooleosa sureb.

Mida suurem on emboolia tõttu verevarustusest ära lõigatud piirkond, seda raskemad on sümptomid tavaliselt.

Mis põhjustab emboolia?

Emboolia põhjused on erinevad. Veresoont ummistav ja seega emboolia käivitav embool koosneb tavaliselt keha enda ainetest, nagu rasvatilgad, lootevesi, verehüübed (trombid) või õhumullid. Mõnel juhul koosneb see ka võõrkehadest, nagu võõrkehad (nt õõnsa nõela osad) või parasiidid (nt paelussid).

Seetõttu võib emboolid jagada

  • Vedel emboolid, nt koosnevad rasvatilkadest või looteveest.
  • Gaasilised emboolid, nt koosnevad õhumullidest.

Sõltuvalt põhjusest võib eristada järgmisi emboole:

Trombemboolia

Kõige tavalisem emboolia vorm on trombemboolia. Seda põhjustab verehüüve (tromb), mis eraldub veresoone seinast ja siseneb vereringesse. See embool liigub seejärel koos vereringega läbi keha, kuni see mingil hetkel kinni jääb ja veresoone blokeerib. Selle tulemusena tekib trombemboolia.

Arstid eristavad venoosset ja arteriaalset trombembooliat.

Venoosne trombemboolia (VTE)

Venoosse trombemboolia risk suureneb, kui keegi on voodihaige (nt hooldust vajavad inimesed), pärast operatsiooni (nt kui pärast seda lamatakse palju) või kui haigetel on veenipõletik (tromboflebiit).

Arteriaalne trombemboolia (ATE)

Arteriaalse trombemboolia korral pärineb embool arterist. Tavaliselt pärineb see südame vasakust küljest. Kui embool eraldub, jõuab see sageli ajju (ajuemboolia) ja kutsub esile insuldi.

Südamehaigused on kõige levinum arteriaalse trombemboolia põhjus, mis moodustab kuni 90 protsenti juhtudest. Nende hulka kuuluvad näiteks

  • arterioskleroos ("arterite kõvenemine"); veresooned ahenevad verekomponentide (nt kolesterool, valged verelibled) ladestumise tõttu
  • veresoone sisemise voodri (endoteeli) vigastus või armistumine
  • Koagulatsioonihäired (trombofiilia)
  • Südame sisemise limaskesta põletik (endokardiit)
  • Südame seina laienemine (aneurüsm)

Kõige levinumad embooliad on trombembooliad, mis tekivad pärast sügavate jalaveenide tromboosi (kopsuemboolia) ja trombembooliad ajuarterites (insult).

Kasvaja emboolia

Kasvaja emboolia on põhjustatud levinud vähirakkudest (kasvajarakkudest) või levinud vähikoest. Embool (ehk nn metastaatiline embool) võib põhjustada metastaaside teket teistes kehapiirkondades.

Kasvaja emboolia esineb sageli kaugelearenenud vähiga inimestel. Põhjus on selles, et vähk suurendab vere hüübimisvõimet. See tähendab, et veri hüübib kiiremini. Mida agressiivsem on vähi kasv, seda suurem on tromboosi ja sellest tulenevalt emboolia risk.

Rasvaemboolia

Luuüdi emboolia

Mõnel juhul luumurdude korral siseneb luuüdi kude veresoonte süsteemi ja käivitab emboolia. Seetõttu esineb seda tüüpi emboolia sageli pikkade luude luumurdude korral, milles asub luuüdi. Nende hulka kuuluvad näiteks õlavarreluu (õlavarreluu), küünarvarre luud küünarluu (ulna) ja raadius (raadius), samuti reieluu (reieluu).

Bakteriaalne emboolia (septiline emboolia)

Bakteriaalse emboolia korral sisenevad bakterid vereringesse ja vallandavad emboolia. See tekib näiteks veremürgituse (sepsise) või südame sisekesta põletiku (endokardiit) tagajärjel. Septiline embool võib põhjustada kahjustatud koe mädase infektsiooni.

Vastupidiselt septilisele emboolile ei ole nn paljas embool bakteriaalselt nakatunud.

Gaasi emboolia

Eluohtliku gaasiemboolia võib põhjustada ka nn dekompressiooniõnnetus (dekompressioonihaigus). Kui välisrõhk liiga kiiresti langeb, tekivad veresoontes gaasimullid. See võib juhtuda näiteks siis, kui tulete liiga kiiresti veest välja (sukelduja haigus) või kui tõusete liiga kiiresti.

Amniootilise vedeliku emboolia

Kui lootevesi siseneb sünni ajal emaka kaudu ema vereringesse, võib see põhjustada amnionivedeliku emboolia (tuntud ka kui "sünnitusliku šoki sündroom"). See on haruldane, kuid eluohtlik sünnitustüsistus, mis sageli põhjustab emade ja laste ajukahjustusi. Lootevee emboolia täpne põhjus pole veel selge.

Parasiitide emboolia

Võõrkeha emboolia

Võõrkeha emboolia korral sisenevad võõrkehad vereringesse. Seda näiteks juhul, kui osad uurimisvahenditest nagu kateetrid (elunditesse sisestatavad torud) või kanüülid (õõnsad nõelad) purunevad uuringu käigus ja satuvad vereringesse. Muude võõrkehade hulka kuuluvad šrapnellid või püssigraanulid.

Millised on emboolia riskifaktorid?

On mitmeid tegureid, mis suurendavad emboolia riski. Üks olulisemaid trombemboolia riskitegureid on näiteks südamehaigused – eelkõige kodade virvendus, mille puhul südame kodades tekivad verehüübed. Muud riskitegurid on

  • suitsetamine
  • Kõrge rasvasisaldusega dieet
  • Väike füüsiline aktiivsus
  • Vaskulaarsed ja südamehaigused, nt arterioskleroos, südamepuudulikkus
  • Diabeet (suhkurtõbi)
  • Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
  • Patoloogiline ülekaal (rasvumine)
  • vähk
  • toimingud
  • Vanuse suurenemine
  • Liiga väike jalgade liikumine (voodihaigestumise, halvatuse, jäikade sidemete või pikkade reiside, eriti lennureisi tõttu)
  • Rasedus ja sünnitusjärgne
  • Rasked vigastused
  • Varem kannatanud emboolia all
  • Veenihaigused, nt flebiit, veenilaiendid (veenilaiendid)
  • naissoost sugu (naistel on see haigus sagedamini kui meestel)

Emboolia puhul kehtivad samad riskitegurid kui tromboosi puhul.

Mida saab teha emboolia vältimiseks?

Emboolia ravi eesmärk on tagada, et ummistunud anumast voolaks uuesti läbi piisav kogus verd. Selleks määravad arstid antikoagulante. Rasketel juhtudel lahustatakse tromb koos ravimitega (meditsiiniline trombolüüs) või eemaldatakse kirurgiliselt (embolektoomia).

Ravim

Rasketel juhtudel lahustatakse tromb koos ravimitega. Selleks annavad arstid nn fibrinolüütikume (meditsiiniline trombolüüs).

Uue trombemboolia ennetamiseks antakse patsiendile seejärel mitme kuu jooksul antikoagulante tablettidena (nt nn DOAC-id või K-vitamiini antagoniste nagu fenprokumoon). Seda nimetatakse suukaudseks antikoagulatsiooniks, mis tähendab umbkaudu "verehüübimise pärssimist ravimite kaudu". Antikoagulandid on tõhusad, kuid neil on teatav verejooksu oht. Mõned patsiendid saavad seetõttu pikaajalise ravina atsetüülsalitsüülhapet (nt ASH 100 mg), et vältida trombide teket ja minimeerida samal ajal verejooksu riski.

Embooli eemaldamine kateetri abil

Operatsioon (embolektoomia)

Viimane võimalus trombi eemaldamiseks on kirurgiline embolektoomia. Arstid eemaldavad embooli lahtise operatsiooni käigus. Kopsuemboolia korral viiakse patsient üldnarkoosis ja ühendatakse südame-kopsu masinaga.

Kuidas saab embooliat vältida?

Kui soovite vältida emboolia tekkimist, on oluline hoida risk võimalikult madalal, võttes kasutusele järgmised meetmed:

Elustiil muutub

  • Kui olete suitsetaja, lõpetage suitsetamine.
  • Vältige ülekaalulisust ja toituge tasakaalustatult.
  • Joo piisavalt vedelikku (vähemalt poolteist kuni kaks liitrit päevas)
  • Pikkadel lendudel või autoreisidel treenige regulaarselt.
  • Käige regulaarselt perearsti juures kontrollis, et varakult avastada ja ravida selliseid haigusi nagu kõrge vererõhk või suhkurtõbi.

Tromboosi ennetamine

Kuna iga vigastus aktiveerib vere hüübimist, suurendavad operatsioonid ka tromboosi või emboolia riski. Rasedatel suurendab sünnitus ka tromboosi või emboolia riski. Sel põhjusel määravad arstid sageli pärast operatsiooni või sünnitust hepariini süstid, mida haiged süstivad endale tavaliselt kord päevas naha alla. Hepariin pärsib vere hüübimist ja takistab seega tromboosi ja emboolia teket.

Emboolia vältimiseks määrab arst sageli ka kompressioonsukki (tromboosi sukad). Reeglina panevad patsiendid need sukad jalga hommikul pärast tõusmist ja võtavad uuesti ära õhtul enne magamaminekut. Neid saab kanda ka pidevalt. Kompressioonsukad toetavad paremat verevoolu jalas ja hoiavad seeläbi ära tromboosi.

Selle tromboosi profülaktika kestus sõltub individuaalsest riskist.

Kuidas arst tuvastab emboolia?

Esimeseks kontaktpunktiks emboolia kahtluse korral on perearst. Kui nad kahtlustavad, et sümptomid on tingitud embooliast, suunavad nad patsiendi tavaliselt haiglasse. Seal tegeleb patsiendi edasise raviga veresoonkonnahaigustele spetsialiseerunud sisehaiguste spetsialist (sisearst) (angioloog või fleboloog).

Emboolia on sageli eluohtlik. Seetõttu on oluline, et arst selgitaks viivitamatult välja sümptomid, mis viitavad embooliale, ja tegutseks vastavalt.

Konsultatsioon arstiga ja füüsiline läbivaatus

Vereanalüüs

Emboolia diagnoos hõlmab ka vereanalüüsi. Teatud verenäitajad kinnitavad emboolia kahtlust. Nende hulka kuuluvad niinimetatud D-dimeerid. D-dimeerid on valgud, mis tekivad verehüübe lagunemisel. Kui need on kõrgenenud, on see märk sellest, et kusagil kehas on verehüüve ehk tromboos või emboolia lagunemas.

Ultraheli, CT, MRI

Kui uuring kinnitab emboolia kahtlust, teeb arst pildiuuringu, nt ultraheli (sonograafia), kompuutertomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI) abil.

Angiograafia

Arst kasutab veresoonte ja vaskulaarsüsteemi kujutiste saamiseks arvuti- või magnetresonantstomograafiat (CT angiograafia või MRI angiograafia). Selleks süstib arst veresoonde kontrastainet (joodi sisaldav veeselge ja värvitu vedelik, mis on nähtav röntgenpildil) ning seejärel teostab kompuuter- või magnetresonantstomograafia. Seejärel on veresoone sisemus nähtav CT- või MRI-pildil. Nii saab arst näha, kas embool blokeerib veresoont või on arterisein muutunud (nt ahenenud) muude põhjuste, näiteks arterioskleroosi (arterite kõvenemise) tõttu.

Stsintigraafia

Seejärel uurib arst kopsu verevoolu. Selleks süstib ta ühte patsiendi veeni nõrgalt radioaktiivseid valguosakesi. Need sisenevad koos vereringega kopsudesse, kus nad jäävad lõksu mõnesse parimatesse veresoontesse. Spetsiaalse kaamera (gammakaamera, SPECT) abil teeb arst need nähtavaks ja loob pildid. Seejärel näeb ta, kus verevool on trombi tõttu vähenenud.