Feokromotsütoom: diagnostilised testid

Kohustuslik meditsiiniseadmete diagnostika.

Meditsiiniseadmete diagnostika kasutatakse, kui a feokromotsütoom kinnitab laboratoorsed diagnoosid ja neid kasutatakse feokromotsütoomi asukoha määramiseks.

  • Kompuutertomograafia Kõhuõõne (kõhuõõne CT) või magnetresonantstomograafia (kõhuõõne MRI) - tundlikkus (haigestunud patsientide protsent, kellel haigus tuvastatakse protseduuri abil, st tekib positiivne tulemus) umbes 95% ja spetsiifilisuse tõenäosus et protseduuri käigus tuvastatakse ka terved isikud, kellel kõnealust haigust pole, umbes 75%.
  • Sonograafia (ultraheli uuring) või endosonograafia (endoskoopiline ultraheli (EUS); seestpoolt tehtav ultraheliuuring, st ultraheli sond viiakse otseses kokkupuutes sisepinnaga (näiteks limaskest Euroopa kõht/ soolestik) endoskoobi (optilise instrumendi) abil).
  • Stsintigraafia (tuumameditsiini kuvamise protseduur) 123 joodi-MIBG-ga (meta-jood-bensüülguanidiin stsintigraafia) või kombineeritud DOPA-PET / CT - neerupealiste feokromotsütoomide välistamiseks / tuvastamiseks.