Sünonüümid
ärevushäire, foobia, vastumeelsus
Määratlus
Üldist ärevushäiret iseloomustab hajus ärevus koos pinge, ärevuse ja kartusega igapäevaste sündmuste ja probleemide suhtes vähemalt kuue kuu jooksul, millega kaasnevad paljud muud psühholoogilised ja füüsilised sümptomid.
Epidemioloogia
Umbes 4% kogu elanikkonnast kannatab üldise ärevushäire all. Naised haigestuvad pisut sagedamini kui mehed. Diagnoosi peaks panema psühholoog, a psühhiaater või sellel teemal kogenud terapeut.
Üldiselt võib öelda, et ülalnimetatud sümptomite all tuleb kannatada peaaegu kõigil päevadel vähemalt 6 kuud, et täita üldistatud ärevushäire diagnoosimise kriteeriume. Üldise ärevushäire korral ei ole patsiendil tavaliselt konkreetset põhjust ülemääraseks mureks. Sellegipoolest iseloomustab kliinilist pilti väga sageli püsiv „muretsemine“.
Need mured on selgelt liialdatud ja inimene ei saa neid kontrollida, st isegi kui ta üritab neid mõtteid eemale tõrjuda ja millelegi muule mõelda, sunnivad nad end alati talle peale. Stressiteguriks on siin lisaks ringlevatele mõtetele ka füüsilised sümptomid, mis patsienti ikka ja jälle kummitavad ning võivad erineva intensiivsuse ja intensiivsusega tunde kesta. Lisaks rahutustunne või pidev liikvel olek, kerge väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus, suurenenud lihaspinge (seljaosa) valu, kael valu või pinge peavalu) ja võivad tekkida unehäired.
