Häbi või häbi on inimese põhiline emotsioon, nagu ka kurbus või rõõm. Kristlikus ja moslemimütoloogias ilmnes häbi esmakordselt pärast seda, kui Aadam ja Eeva teadmistepuult puuvilju sõid ja oma alastusest teadlikuks said.
Mis on häbi?
Häbi või häbi on inimese põhiline emotsioon nagu kurbus või rõõm. Psühholoogilisest vaatepunktist on häbi tihedalt põimunud sotsialiseerimise teel omandatud enda moraalsete hoiakutega. See käivitatakse üksikisikutel kahel erineval viisil. Ühest küljest võib häbi esile kutsuda teise inimese tegevus või sõnad. Selle välismaal algatatud ebamugavuse või piinlikkuse tunde hulka kuuluvad solvangud, mis tabavad inimest väga privaatses ja tundlikus kohas. Kolmanda osapoole häbimärgistamine võib ületada ka isiklikke piire. Väga sageli on need tegevused seotud asjaomase isiku seksuaalsuse või seksuaalse minapildiga. Häbi teine kategooria on rohkem seotud enda mõtete või tegudega ja teadmisega, et neid tuleb pidada piinlikeks. Tekkivat häbitunnet võib pidada omandatud emotsiooniks või isegi eneseregulatsiooniks. Selle eneseregulatsiooni osana peetakse inimese enda keha või isegi mõtteid sageli häbiväärseks.
Funktsioon ja ülesanne
Häbi tunne on väga võimas inimlik emotsioon. Ehkki piinlikkushetk on asjaosalistele ja ümbritsevatele inimestele väga ebameeldiv, on sotsioloogilisest vaatepunktist häbitundel palju eeliseid. See tähistab ühiskonna piire ja tagab nende ületamise. Näiteks enamikus ühiskondades peetakse eraomandi omamist isiklikuks õiguseks. Vargust peetakse sissetungiks teise isiklikku ruumi ja seetõttu võib see häbi tekitada. Ainuüksi häbikartus tagab, et paljud inimesed keelduvad varastamisest, kuigi nad ei oska seda ratsionaalselt seletada. Ka nn Fremdschämenit ehk teiste inimeste käitumise häbi võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Et tunda häbi teise, võib-olla täiesti võõra inimese pärast, on vajalik teatav empaatiavõime. Alles siis, kui teist inimest tajutakse inimesena või võrdsena, on võimalik ennast tema olukorda seada. Võõras häbi näitab kaastunnet ja tagab, et üksikud ühiskonnaliikmed tagavad reeglite ja moraalsete maskeeringute rakendamise. Veelgi enam, inimesi, kes tunnevad kiiresti häbi, peetakse emotsionaalseteks ja empaatilisteks. Inimestel, kes tunnevad harva häbi, on aga maine, et nad on kallid ja isekad. Ja filosoofia tegeleb ka häbi positiivse, sotsiaalse tähendusega. Näiteks prantsuse eksistentsialist Jean Paul Sartre näeb häbi kui tunnetusprotsessi. Ainult olukordades, kus häbi on hõivatud, saab selgeks, et inimesi kujundavad ja määratlevad ennekõike kaasinimeste vaated ja arvamused. Häbi olemasolu näitab, et ühiskonna liikmed on üksteisest sõltuvad ja mõjutavad oma tegudega ka teisi inimesi.
Haigused ja vaevused
Hoolimata häbi positiivsetest mõjudest võib häbi ületamine inimesi ka haigeks teha. Häbi kerge füüsiline mõju on kõigile tuttav ja tavaline. süda südamepekslemine, higistamine ja suurenenud veri surve on piinlikkusena tajutava mõju kohene mõju, mis möödub tavaliselt kiiresti. Liiga tugev häbitunne võib aga tõsiselt mõjutada inimese elukvaliteeti. Põhimõtteliselt käib väljendunud häbitunne käsikäes alaväärsuskompleksiga. Inimesed, kes tunnevad häbi paljudes olukordades, kardavad tagasilükkamist. Neil on raskusi kriitika aktsepteerimisega või harjumatute olukordadega silmitsi seismisega, sest läbikukkumine ja eksimused on tihedalt seotud häbiga. Mõnel juhul see hirm võib viima sellele, mida nimetatakse vältimissunniks. Võimaluse korral välditakse potentsiaalselt piinlikke olukordi ja inimese sündmuste silmapiir on tõsiselt piiratud. Vältimissunni levinud näide on häbi tunne rääkimise ajal. See avaldub sageli äärmises häbelikkuses, mis võib viima sotsiaalse isolatsiooni ja sellega seotud depressioonOma keha häbi võib omandada ka patoloogilisi jooni. Kui seda peetakse liiga paksuks, liiga õhukeseks või lihtsalt normile mittevastavaks, tekivad mõnikord häbi tunded viima söömishäirete või spordisõltuvuse vastu. Oma keha „piinlikkusele” keskendumise asemel on mõistlikum neil, keda see puudutab, jõuda häbi psühholoogilise poole põhja. Samuti võib püsiv häbikogemus olla seotud süütundega. Mõnel juhul põhjustab pidev nendele negatiivsetele emotsioonidele keskendumine obsessiivseid mõtteid, mis muudavad normaalse argielu kogemise võimatuks. Väga tõsine teema on seksuaalsusega seotud häbikogemus. Näiteks tunnevad paljud inimesed piinlikkust kasutada kondoomid sest nad ei taha, et rasestumisvastaseid vahendeid ostetakse. Seksuaalhaigusi nähakse sageli ka häbi tundmise põhjusena. Sel põhjusel väldivad mõjutatud arstid vajalikku visiiti ja riskivad tõsise, tervisseotud tagajärjed. Isegi seksuaalse vägivalla või halvemal juhul vägistamise korral hoiavad paljud kannatanud inimesed kogetut saladuses. Nad kardavad sattuda piinlikku olukorda ja aktsepteerivad füüsilisi tagajärgi nagu suguhaigused või soovimatud rasedus ja psühholoogilised haigused, mis võivad tekkida trauma tagajärjel.
