Motivatsioon sunnib inimesi tegutsema ning annab vaimse ja emotsionaalse energia ideede teostamiseks. See on inimotsuste tegemise ja otsuste täitmise lahutamatu osa. Seetõttu mõjutab see ka inimestevahelisi suhteid interaktsioonid ja suuremate inimrühmade moodustamine.
Mis on motivatsioon?
Motivatsioon sunnib inimesi tegutsema ning annab vaimse ja emotsionaalse energia ideede teostamiseks. Mõiste motivatsioon sisaldab kahte tähendust. Põhjuslikus seoses inimese tegevusega tähistab motivatsioon motiivi. Need motiivid või motiivid moodustavad koos teo või meelsuse hoiaku. Veelgi enam, mõiste motivatsioon hõlmab inimese emotsionaalseid seisundeid nagu stiimul, ajend, distsipliin ja tegutsemisrõõm. Motivatsioon tähistab siin selle või teise tegevuse valmisoleku astet. See valmisolek tuleneb vaimsest ja füüsilisest konstitutsioonist ning varieerub vastavalt eelnevalt mainitud parameetritele. Iga tegevus nõuab nii motiivi kui ka sisemist tungi selle sooritamiseks. Motivatsiooni teine vastavus, tegutsemissoov on inimese kirjavahetuseks keskkonnaga hädavajalik.
Funktsioon ja ülesanne
Motivatsioon on inimtegevuse jaoks elementaarse tähtsusega. Inimeste omavahelised või eraldiseisvad tegevused nõuavad alati alustamiseks mingisugust tõukejõudu. Motivatsioon sarnaneb kineetilise liikumise tõukejõuga. Esialgse impulssita jääb objekt inertseks. Inimeste tegevusega on samamoodi. Peab olema punkt süüde inimese mõtlemises, tahtes või püüdluses, et inimene järgiks tegevust. Sel moel tõukab motivatsioon inimest ja aitab mõttelisi mõttemänge ellu viia. Seega sõltub inimene piisavast motivatsioonist maailmas aktiivseks muutuda. Kas elu säilitavad ajendid nagu nälg, janu, tung urineerida või sigimist võib lugeda motivatsiooni vaidlustamiseks. Tundub siiski kindel, et need vajalikud vajadused on inimeste psüühikasse kinnistunud ja vähemalt mõjutavad nende motivatsiooni. Sotsiaalseid või eraprotsesse saab käivitada või jätkata motivatsiooni kaudu. Inimeste kooseksisteerimine võlgneb oma funktsionaalsuse mingisugusele kollektiivsele motivatsioonile. Kõigi tahe osaleda perekondlikus, sotsiaalses või tsiviilruumis on ühiskondlike ühenduste edukuse peamine eeldus. Samal ajal peavad sotsiaalsed ühendused tagama, et selle liikmete motivatsioon ei väheneks. Nii aitab indiviid kaasa sotsiaalse ühenduse edukusele. Ühiskondlik ühendus peab seevastu silmas pidama inimese rahulolu ja tegutsemishimu. Seega pole motivatsioon ainult üksikisik seisund. Inimliidud kui kollektiiv võivad olla võrdselt motiveeritud või motiveerimata. Motiivid kutsuvad esile ka poliitilisi või ideoloogilisi hoiakuid. Näiteks võivad teod olla poliitiliselt "motiveeritud". Seega kandub isiklik motivatsioon suuremasse tervikusse, mis eemaldatakse isiklikust raamistikust. Seega määrab motivatsioon ka avaliku poliitika, kuna sellised tegijad nagu ettevõtted, erakonnad või kodanikuühendused, samuti üksikisikud juhinduvad motivatsioonist.
Haigused ja vaevused
Seoses motivatsiooniga tekivad inimestel mõned probleemid. Päris paljud inimesed kannatavad lootusetuse tõttu, kuna neil on igapäevaelu motivatsioon kadunud. Motiveerimata seljataga on sageli drastilised kogemused. See mitte ainult ei pärsi elurõõmu, vaid ka tung midagi teha. Sellistel juhtudel on oluline kogemus töödelda ja mitte lasta end allakäiguspiraali tõmmata. Teistel inimestel on loomulikult madalam motivatsioon, entusiasm või kontsentratsioon. Neil on kiiresti igav ja nad ei pea pikaajaliste tegevuste juures vastu. Sel põhjusel on motivatsioonita inimestel ka raske töömaailmas hakkama saada. Kontsentratsioon harjutused võivad selles olukorras paraneda seisund. Motivatsiooni puudumine võib kergesti tekkida viima et depressioon, tagasitõmbumine ja sotsiaalne isolatsioon pikas perspektiivis. Iga tegu tundub mõttetu. Inimene ei lähe enam uksest välja ja ei tunne oma keskkonna vastu peaaegu üldse huvi. Vähemalt see, et keha kannatab üksmeele tekkimise all. Motiveerimata inimesed tegelevad vähem spordiga, pööravad vähem tähelepanu neile dieet ja pidage vaimset pingutust ajaraiskamiseks. Nad annavad järk-järgult hooletusse. Teatud aja möödudes on areng sageli pöördumatu. Sellest lähtuvalt on oluline end varakult küsitleda ja varjatud negatiivse meeleolu vastu võidelda. Samuti pole tervislik olla üle motiveeritud. Liiga motiveeritud inimesed on sageli pinge all, tahavad liiga palju liiga kiiresti ja koormavad kaasinimesi oma rahutu põhimeeleoluga. Liiga motiveeritud inimesed kaotavad liiga kiiresti oma tegevuse võimalike tagajärgede jälje. Ta tegutseb enneaegselt, tagajärgi arvestamata. Osaleja liigne motivatsioon viib sageli olukordadeni, mis võivad eskaleeruda. Ükskõik, kas tegemist on spordivõistluste või inimestevaheliste aruteludega, kipuvad liigselt motiveeritud isikud võtma drastilisi ja ebaproportsionaalseid meetmed. See sisemine pinge ei mõjuta ainult indiviidi ja tema välismaailma suhteid. See kandub üle ka füüsilisse põhiseadusesse. Liigne motivatsioon, pinge ja rahutus võivad provotseerida laastavaid terviseseisundeid, näiteks süda haigus, kõrge vererõhk ja silitusi. Keha perioodilised kuumad ilmad häirivad veri ringlus ja närvisüsteem. See muudab keha vastuvõtlikumaks järsud rünnakud süda ja aju.
