Harjutused pärast operatsiooni Harjutused pärast nimmelüli libisevat ketast

Harjutused pärast operatsiooni

Operatsiooni ajal on alati oluline järgida kirurgi juhiseid koormuse, liikumise ja vastupidavuse osas esmatähtsana! Esialgu on pärast lülisamba operatsiooni pöörlevad liikumised sageli piiratud või keelatud. See tähendab, et neid tuleks ravi ajal vältida kuni nende vabastamiseni.

Põhipinge harjutused sobivad kõige paremini selja õrnaks harjutamiseks pärast operatsiooni. Sihipärane pingutamine ja vabastamine mitte ainult ei parane kooskõlastamine ja tugevus kahjustatud piirkonnas, aga ka varustatus veri, mis transpordib toitaineid ja hapnikku, ning paraneb metaboolsete toodete eemaldamine. See soodustab paranemist.

Pärast operatsiooni on selgroolülist selgroolülini liikuvad ja meie selgroogu stabiliseerivad seljalihased sageli pärsitud. Selle lihase saab põhipingega õrnalt taasaktiveerida. Lisaks kaitseb nimmepiirkonna lihaselt stabiliseeritud asend vale koormuse eest igapäevaelus.

Pärast operatsiooni tuleks teatud asenditest ülekanded alati läbi viia hea põhipingega. See kaitseb vigastatud struktuure nihkejõudude eest. See tähendab, et patsient peaks teadlikult pingutama oma südamelihaseid, eriti kui ta tõuseb lamades asendist istumisse või istuvast asendist püsti.

Kui seljaosas pole veel palju treeninguid lubatud, saab perifeerselt kahjustatud struktuuride pärast operatsiooni eriti hästi hoolitseda. See tähendab, et treenitud pole selja kahjustus, vaid sellest tulenevad kahjustused näiteks jalgades. Sel eesmärgil võimlemisharjutused jalg kasutada saab lihaseid, kõndimistreeningut paralleelsetes ribades, tugedel või vabalt või ka tundlikkuse treenimist.

Kui toimimisjärjestused seda võimaldavad, jalg ajakirjandus sobib väga hästi ka kints lihased sihipäraselt. Lisaks jõu parandamisele tuleks kohe pärast liikuvuse vabastamist liikumisvõimalusi uuesti lubatud piires harjutada. Selga saab mobiliseerida lihtsate liigutuste abil küljele (külgmine kalle), vaagna kallutamisega (vt eespool) ettepoole ja tagasi või ettevaatliku pöörlemisega, näiteks väljaheites.

Hiljem saab stabiliseerivaid lihaseid aktiveerida kooskõlastamine koolitus. Sel eesmärgil on soovitatav alustada harjutusi ka käte ja jalgade kaudu. Kui käsi liigutatakse keha kõrval kiiresti püsti ja tervislikus asendis (vt eespool), nagu sprindis, üritab ülakeha liikuda koos käte kiigega. Kui hoiate teadlikult selle liikumise vastu, pingutate kogu torso sügavaid lihaseid ja harjutate stabiilsust.

Harjutused kodus kasutamiseks

Pärast herniated ketast on eriti oluline õppida, kuidas oma kehaga teadlikult hakkama saada. Kodutöö programm on hädavajalik ja see tuleks füsioteraapias kiiresti läbi töötada. Head harjutused kodus kasutamiseks on ülalnimetatud võimlemisharjutused, kuna selleks pole vaja ühtegi varustust.

Üleminekut (tagumiku tõstmine põhipingest lamavas asendis) saab hõlpsasti teha põrandal, diivanil või voodil. Kui kõhulihaste harjutused on hästi ja turvaliselt valdatud, saab neid teha ka kodus. Lisaks on seljasõbralik käitlemine kõige paremini koolitatud kodukeskkonnas.

Algul tühja ja hiljem ehk kaaluga pesukastist tõstmine pakub selleks häid tingimusi õppimine kuidas tõsta selga silmas pidades ja seda saab kasutada ka jalg lihased (põlveliigesed). A venitus lisaks tuleks läbi viia mobilisatsiooniprogramm. See hõlmab sõltuvalt herniated ketta sümptomitest ja põhjusest, nt torsioon venitus asendis või pakiistmel.

Pöörlemiseks venitus põlved pööratakse lamavas asendis ühele küljele põranda, vastassuuna ja juhataja pööratakse teisele poole. Pakiistme jaoks asetatakse tuharad põlvitades kannadele, otsaesine asetatakse põrandale, käed aga pööratakse keha kõrvale tagasi. Põhimõtteliselt on pärast a libisenud ketas nimmelüli koduseks kasutamiseks.

Terapeudiga tuleks välja töötada sobiv kohandatud programm. Füsioteraapias tuleks harjutusi (kirjeldatud eespool) selgitada ja harjutada seni, kuni patsient saab neid ohutult ja korrektselt sooritada. Vajadusel tuleks patsiendi keha taju treenida ja parandada.

Teraapia õnnestumiseks on tingimata vajalik iseseisev harjutamine. Lisaks harjutustele kasutatakse teraapias ka pehmete kudede tehnikaid ja mobiliseerimisvõtteid. Siin harjutatakse spetsiaalselt kahjustatud või muutunud struktuure (nt pingutatud lihased ja sidemed, blokeeritud selgroolülid), mida patsient ei saa üksi kodus teha.