Lühiülevaade
- Südameinfarkti tagajärjed: südame arütmia, äge või krooniline südamepuudulikkus, kodade või vatsakeste virvendus, südameseina rebend, aneurüsmid, trombide teke, emboolia, insult, vaimsed häired (depressioon)
- Taastusravi pärast infarkti: kolmefaasiline taastusravi toimub statsionaarselt kliinikus või ambulatoorselt taastusravikeskuses; eesmärgiks on patsiendi taasintegreerimine tavaellu; jagatud neljaks valdkonnaks (füüsiline, hariduslik, psühholoogiline, sotsiaalne)
- Dieet pärast infarkti: üleminek südametervislikule toitumisele (nt Vahemere või Aasia köök) – võimalikult madala suhkru-, soola- ja rasvasisaldusega, tasakaalustatud rohkete juur- ja puuviljadega
- Treening pärast infarkti: Treening on väga oluline ja soodustab südame tervist. Kasuks tuleb mõõdukas vastupidavussport või treenimine südamespordi rühmas arsti järelevalve all.
Millised on südameataki tagajärjed?
Ägeda südameataki tagajärjed
Paljudel patsientidel tekib südameinfarkti ägeda tagajärjena südame arütmia. Need on kõige sagedasemad tüsistused pärast ägedat südameinfarkti. Südame arütmia esineb sageli väga kiire, ebarütmilise südamelöögina (tahhüarütmia). Mõnikord areneb see kodade virvendusarütmiaks või eluohtlikuks vatsakeste virvenduseks.
Harva põhjustab südameinfarkt osa südameseina rebendit (nt vatsakeste vaheseina või vaba südameseina rebend).
Esimesed 48 tundi pärast südameinfarkti on ähvardavate tüsistuste jaoks kõige kriitilisem periood. Umbes 40 protsendil haigestunutest põhjustab südameatakk surma esimese päeva jooksul (sageli ventrikulaarse fibrillatsiooni tõttu).
Nn vaikivad infarktid, mis ei põhjusta ägedaid sümptomeid, nagu tugev valu, on eriti reetlikud. Tavaliselt muutuvad need märgatavaks alles hiljem ja põhjustavad samu tüsistusi nagu äge südameinfarkt.
Südameinfarkti pikaajalised tagajärjed
Päris paljudel patsientidel tekib pärast infarkti ajutine depressioon. Tervislik ja aktiivne elustiil aitab ennetada pikaajalist meeleolulangust.
Kui infarkti tagajärjel sureb palju lihasmassi, tekib aja jooksul krooniline südamepuudulikkus: surnud südamelihaskoe asemele tekib armkude, mis seejärel halvendab südame tööd. Mida suurem on armiline piirkond, seda halvemini süda pumpab. Paljud väikesed südameinfarktid põhjustavad aja jooksul ka südamepuudulikkust ("väikeste veresoonte haigus").
Selles piirkonnas tekivad kergesti verehüübed (trombid). Kui verevool kannab neid trombe endaga kaasa, on oht, et need blokeerivad veresoone kusagil kehas (emboolia). Kui see juhtub ajus, tekib insult, mille tagajärjeks on ajukahjustus. Halvimal juhul võib insult lõppeda halvatuse või isegi surmaga. Selliste südameinfarkti tagajärgede riski saab vähendada ravimitega, mis pärsivad vere hüübimist.
Kuidas toimib taastusravi pärast infarkti?
Taastusravi (või lühidalt taastusravi) aitab südamehaigustega inimestel taastada oma tervist ja jõudlust – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Spetsialistid toetavad patsiente igapäeva- ja sotsiaalsesse ellu naasmisel. Samuti on näidatud, et taastusravi vähendab südameinfarkti tüsistuste riski.
Rehabilitatsiooni eesmärk on ka tervishoiusüsteemi koormuse vähendamine: näiteks infarktihaigete hooldamine ja väljaõpe väldib välditavaid haiglaravi ning võimaldab tööle naasta.
Südame taastusravi neli terapeutilist valdkonda
Taastusravipatsiente hooldatakse neljas valdkonnas, mis on omavahel tihedalt seotud:
Somaatiline (füüsiline) piirkond
Mõte on ka individuaalselt kohandatud kehalisel treeningul: infarktile järgneb sageli füüsilise töövõime ja vastupidavuse langus. Regulaarne treening aitab sellele vastu astuda ning parandab patsiendi vastupidavust ja südame tervist. Selleks sobib nn aeroobne vastupidavustreening. Arstid soovitavad osadele südamehaigetele ka kontrollitud jõutreeningut.
Haridusala
Spetsialistid (tavaliselt arstid ja psühholoogid) nõustavad südamehaigeid tervislike eluviiside osas. Näiteks antakse näpunäiteid tervisliku toitumise, liigsete kilode kaotamise ja suitsetamisest loobumise kohta.
Lisaks saavad patsiendid teada, miks on oluline regulaarselt ravimeid võtta ning millised tüsistused ja kõrvaltoimed võivad tekkida. See punkt on eriti oluline inimestele, kes võtavad antikoagulante. Üldiselt lähtuvad meetmed motost: Edendada teraapiast kinnipidamist ja tugevdada südant!
Psühholoogiline ala
Sotsiaalne valdkond
Sotsiaalne arstiabi aitab patsientidel pärast infarkti naasta sotsiaalsesse ja tööellu. Terapeudid annavad teavet ja näpunäiteid erinevates valdkondades nagu autojuhtimine, lennureisid ja seksuaalsus. Eelkõige partnerlus- või perekondlike küsimuste puhul on partneril hea mõte konsultatsioonist osa võtta.
Kuidas südame taastusravi toimib
Südamehaigete taastusravi pärast infarkti jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks:
I faas algab (ägeda)haiglas. Eesmärk on patsient võimalikult kiiresti mobiliseerida pärast infarkti. Kui kulg on tüsistusteta, kestab akuutravi haiglas viibimine umbes seitse päeva.
II faas (järelravi) toimub kas statsionaarselt taastusravikliinikus või ambulatoorselt teraapiakeskuses. Programm sisaldab näiteks treeningteraapiat, ärevuse vähendamist, tervislikku eluviisi, ettevalmistust töökohale naasmiseks ja stressiteste.
Kuidas süüa pärast südameinfarkti?
Enamiku inimeste jaoks, kes põevad infarkti, tähendab see elustiili muutmist. Üheks teguriks on toitumine, mis peaks pärast infarkti olema võimalikult kalori- või rasvavaene, et vältida ohtlike veresooni ummistavate naastude teket. Oluline on, et toitumine oleks tasakaalustatud ja sisaldaks kõiki vajalikke toitaineid – seega ära mine dieeti, kus jätad mõne olulise toitainekomponendi täielikult kasutamata.
Südametervislik toit ei pea seetõttu maitsema nagu midagi, mis on keelatud või igav. Kui ahvatlete keelt näiteks Vahemere köögiga, maitseb see toit nagu puhkus ja päikesepaiste. Selle köögi saladus seisneb selles, et Vahemeremaadest pärit toit sisaldab palju taimseid toite (juurviljad, puuviljad, ürdid, küüslauk), vähe loomseid saadusi (vähe liha, aga palju kala) ja kvaliteetseid taimseid rasvu (näiteks oliiv). õli).
Südametervisliku toitumise jaoks tasub vaadata ka ida poole: näiteks Hiina või Aasia köök valmib tavaliselt väherasvases vokis ja on valdavalt taimetoitlane.
Sool on teine tegur, mis mängib olulist rolli, eriti kõrge riskiga patsientidel, kellel on kõrge vererõhk. Suures koguses tõstab see vererõhku ja ei suurenda seetõttu mitte ainult infarkti, vaid ka selle tagajärgi. Saksa üldarstide ja perearstide selts (DEGAM) soovitab südame-veresoonkonna haiguste, näiteks südameataki korral, vähendada soola tarbimist vähem kui kuue grammi soolani päevas. Seetõttu kasutage maitsestamiseks ürte või köögivilju, näiteks küüslauku ja sibulat.
Sport pärast infarkti
Infarkt vähendab patsiendi südame väljundit ja seega ka jõudu ja vastupidavust. Igapäevased tööülesanded muutuvad kiiresti füüsiliseks koormaks: infarkti käigus surnud südamelihaskoe on armistunud. Järelejäänud kude peab seega tagama ainult pumpamisvõimsuse. Aeglane pidev ülesehitamistreening tugevdab taas haiget südant. Sport on seetõttu südameinfarkti järgse teraapia oluline komponent.
Füüsilisel aktiivsusel on aga positiivne mõju ka teistele keha funktsioonidele. Sina
- parandab keha hapnikuga varustatust,
- alandab vererõhku,
- reguleerib veresuhkru ja vere lipiidide taset,
- neutraliseerib põletikulisi protsesse,
- soodustab tervislikku kehakaalu,
- vähendab tarbetuid rasvaladestusi ja
- vähendab stressihormoone.
Uuringud on näidanud, et trenn mitte ainult ei aita ennetada infarkti. Trennil on positiivne mõju ka pärast infarkti. Igaüks, kes muutub või jääb aktiivseks pärast südameinfarkti, suurendab oluliselt nende ellujäämisvõimalusi. See on Rootsi uuringu tulemus, milles osales enam kui 22,000 XNUMX südameinfarkti patsienti.
Üks infarkti tagajärgi on see, et paljud haiged kardavad seksi ajal üle pingutada. Füüsilisest vaatenurgast on seks võrreldav treeninguga. Südameharjutus on seega ideaalne ettevalmistus, et nautida seda imelist pingutust uuesti ilma hirmuta.
Treeningu alustamine pärast infarkti
Pärast südameinfarkti (STEMI ja NSTEMI) soovitavad teadusuuringud alustada treeninguga varakult – kõigest seitse päeva pärast infarkti. Selline varajane mobilisatsioon toetab paranemisprotsessi ja aitab patsiendil kiiremini igapäevaellu naasta.
Pärast koronaararterite laiendamise operatsiooni (perkutaanne transluminaalne koronaarangioplastika, PTCA) lubatakse patsientidel tavaliselt neljandal päeval pärast protseduuri alustada individuaalset treeningprogrammi. See kehtib aga ainult tüsistusteta operatsioonide kohta. Ideaalis peaks koolitus toimuma ainult meditsiinilise või terapeutilise järelevalve all.
Kui tihti peaksin treenima?
Eksperdid soovitavad treenida vahetult pärast infarkti ja vähemalt kaks korda nädalas – olenemata infarkti raskusastmest. On oluline, et patsiendid alustaksid treeningutega alguses ettevaatlikult. Suurendage järk-järgult treeningu intensiivsust ja kestust.
Südamehaigetele soovitatakse neli kuni viis korda nädalas 30 minutit mõõdukat vastupidavustreeningut.
Sobiv spordiala pärast infarkti
Kestvussport sobib eriti hästi südame-veresoonkonna süsteemi treenimiseks ja infarktijärgse taastumise optimaalseks toetamiseks. Jõutreening ning mobilisatsiooni- ja liikuvusharjutused on aga ka südameharjutuse komponendid.
Mõõdukas vastupidavustreening
Vastupidavusalad sobivad pärast infarkti. Need on südamespordi fookuses, kuna need parandavad kardiopulmonaalset funktsiooni ja aitavad saavutada suuremat pingutust ilma ebamugavustundeta.
Saksamaa südame-veresoonkonna haiguste ennetamise ja taastusravi ühingu soovituse kohaselt on südamehaigetele ideaalne mõõdukas vastupidavustreening neli kuni viis korda nädalas vähemalt 30 minutit.
Sobivad vastupidavustreeningud pärast infarkti on näiteks:
- (Kiire) kõndimine
- Kõndimine pehmel matil/liival
- jalutamine
- Nordic walking
- Murdmaasuusatamine
- (samm)aeroobika
- Jalgratta- või veloergomeeter
- sõudmine
- Trepist ronimine (nt stepperil)
On oluline, et südamehaiged valiksid alguses lühikesed viie- kuni maksimaalselt kümneminutilised treeningfaasid. Seejärel suurendatakse treeningu kestust aja jooksul aeglaselt.
Sörkimine pärast infarkti
Kõndimine, jooksmine, kõndimine ja sörkimine on lihtsaimad viisid südameinfarktijärgse vereringe treenimiseks. Siiski on oluline jälgida treeningu intensiivsust. Raviarst määrab esmalt koormus-EKG-ga südame töövõime ja koormustaluvuse. Selle põhjal soovitab ta seejärel patsiendile individuaalse treeningu intensiivsuse.
Südamehaigete treeningtsoon on 40–85 protsenti VO2max. VO2max on maksimaalne hapniku kogus, mille organism maksimaalse treeningu ajal omastab. Vastupidavustreeningu ajal on südame löögisagedus parim 60–90 protsenti.
Infarktihaigena hoidu esialgu võistlustest. Võistlusspordiga tegelege alles pärast arstiga konsulteerimist.
Jalgrattasõit pärast südameinfarkti
Jõutreening südamehaigetele
Tugevdavad harjutused soodustavad lihaste kasvu ja tugevust. Puhkuse ajal kulutab lihasmass rohkem energiat kui rasv ja aitab võidelda ülekaaluga. Kui jõuharjutusi tehakse kohusetundlikult professionaalse juhendamise all, ei kujuta need südamehaigetele keskmisest suuremat ohtu.
Et vältida vererõhu hüppeid, on oluline mitte hingata treeningu ajal rõhu all. Samuti veenduge, et lõdvestaksite oma lihaseid korduste vahel võimalikult täielikult.
Südamehaigetele mõeldud õrnad harjutused ülakeha lihaste ülesehitamiseks hõlmavad näiteks
- Rinnalihaste tugevdamine: Istuge püsti toolil ja suruge käed rinna ees üksteise vastu. Hoidke pinget paar sekundit. Seejärel vabastage ja lõdvestage. Korrake mitu korda.
- Õlgade tugevdamine: istuge püsti toolil ja pange käed rinna ette. Vasak käsi tõmbab vasakule, parem käsi paremale. Hoidke tõmmet mõni sekund, seejärel lõdvestage täielikult.
- Käte tugevdamine: seiske ühe käe pikkuses seina ees ja asetage käed seinale umbes õlgade kõrgusele. Painutage käsi ja tehke püstitõukeid – kümme kuni 15 kordust. Intensiivsus suureneb, mida kaugemale seinast eemaldute.
- Röövijate (sirutajalihaste) tugevdamine: Istuge püsti toolil, asetage käed reie välisküljele võimalikult põlve lähedale. Nüüd suru kätega väljastpoolt vastu jalgu, jalad suruvad vastu käsi. Hoidke survet paar sekundit ja seejärel lõdvestage.
- Adduktorite (painutajalihaste) tugevdamine: Istuge toolil püsti, käed põlvede vahel. Nüüd suru kätega väljapoole, jalad töötavad vastu käte. Hoidke pinget paar sekundit ja seejärel lõdvestage täielikult.
Veenduge, et hingaksite kõigi tugevdavate harjutuste ajal lõdvestunud viisil.
Südame spordirühmad
Pärast infarkti on soovitatav osaleda südamespordi rühmas. Patsiendid treenivad koos teiste haigetega professionaalse järelevalve all – südamespordirühmad pakuvad suuremat turvalisust, sest alati on kohal arst. Need on ka turvaline ruum, mis võimaldab kõigil oma piiratud vormisolekut häbita parandada. Nii tõstate aeglaselt oma füüsilist vormi igapäevaeluks, näiteks trepist üles ronimiseks, kus pulss tõuseb.
Kõik harjutused on kohandatud südamehaigete vajadustele.
Erinevaid mängulisi lähenemisi kasutatakse ka südamespordi rühmades. Treeningusse on integreeritud näiteks sulgpall, harjutused Therabandiga (elastne harjutuspael) või pallispordi harjutused.
Järgi oma instinkte!
Arstid soovitavad pärast infarkti igapäevaeluks järgmist: Järgige oma sisetunnet! Ammu on tõestatud, et õnnetud inimesed varjavad oma ebakindlust ja täitmata vajadusi asendustegevusega. Nende hulka kuuluvad näiteks rikkalik söömine, suitsetamine, alkoholi joomine või enda töösse matmine. Kuid need oletatavad abinõud ebaõnne vastu muutuvad kiiresti harjumusteks ja seavad ohtu teie tervise.
Nii et kuulake ennast ja proovige tuvastada oma tõelised vajadused ja soovid. Neid saab sageli täita peaaegu sama lihtsalt kui asendustoiminguid. Kaua edasi lükatud vestlus kaaslasega, puhkus lemmikmaale, aeg endale ja teistele – kõik need asjad on hingele head ja aitavad vältida infarkti kahjulikke tagajärgi.
