Mis on kolekaltsiferool?
Kolekaltsiferool (kolekaltsiferool) on D-vitamiini rühma üks olulisemaid ühendeid. Seda tuntakse ka kui D3-vitamiini või kaltsiooli.
Organism suudab väikese osa oma kolekaltsiferooli vajadusest katta toiduga, täpsemalt loomse toiduga nagu rasvane kala ja kalamaksaõli (tursamaksaõli). Suurema osa vajalikust kogusest suudab ta aga ise kolesteroolist toota, nimelt piisava päikese käes viibivas nahas.
Rangelt võttes ei ole kolekaltsiferool seega vitamiin (= eluks oluline aine, mida tuleb toiduga võtta, sest organism ei suuda seda ise toota). Pigem on see hormooni eelkäija (prohormoon):
Nii toiduga kaasas olev kolekaltsiferool kui ka nahas toodetud kolekaltsiferool muundatakse esmalt maksas kaltsifediooliks (kaltsidiooliks) – kolekaltsiferooli säilitusvormiks. Sellest saab neerudes ja vajaduse korral teistes kudedes moodustuda hormoon kaltsitriool (1,25-dihüdroksükolekaltsiferool) – D-vitamiini bioloogiliselt aktiivne vorm.
Kolekaltsiferooli preparaadid
D-vitamiini vaegushaiguste (nagu rahhiit ja osteoporoos) ennetamiseks ja raviks kasutavad arstid D-vitamiini preparaate, mis olenevalt annusest liigitatakse ravimiteks või toidulisanditeks. Väga sageli on tegemist kolekaltsiferooli sisaldavate preparaatidega. Mõnikord kasutatakse ka kombineeritud preparaate kolekaltsiferooli ja kaltsiumiga.
Kolekaltsiferooli tööstuslikuks tootmiseks kasutatakse üldjuhul loomseid lähtematerjale, näiteks lanoliini – lambavillavaha (kolekaltsiferooli saadakse sellest UV-kiirgusega eraldatud kolesteroolist).
Sellised loomsetest allikatest pärit kolekatsiferooli preparaadid on veganite jaoks sageli probleemiks. Nüüd on aga ka preparaate, milles D3-vitamiini saadakse samblikust.
Millised kõrvaltoimed võivad tekkida?
Omatoodetud kolekaltsiferooli või toiduga sissevõetava kolekaltsiferooli kaudu saadav "looduslik" ei kujuta organismile ohtu. Olukord on erinev, kui hormooni lähteainet võetakse ravimi või toidulisandina:
Liigne kaltsium võib põhjustada näiteks iiveldust, oksendamist, psühholoogilisi sümptomeid, teadvusekaotust ja südame rütmihäireid. Mõjutatud on ka neerud – eriti kui kaltsiumisisaldus on pikaajaline liig:
Elundid ei suuda seejärel enam piisavalt uriini kontsentreerida, mille tulemuseks on suurenenud urineerimine (polüuuria) ja väga tugev janutunne (polüdipsia). See võib põhjustada neerukivide moodustumist ja neerukahjustusi, sealhulgas neerupuudulikkust (eluohtlik!).
Võtke D-vitamiini toidulisandeid ainult arsti soovitusel ning järgige soovitatavat annust ja kasutamise kestust!
Milline on kolekaltsiferooli toime?
Kolekaltsiferool ise ei oma kehale mingit toimet, kuid on passiivne. Kuid nagu eespool mainitud, on see hormooni kaltsitriooli – D-vitamiini aktiivse vormi – lähteaineks. Organism vajab seda eelkõige kaltsiumi ja fosfaadi tasakaalu reguleerimiseks ning seeläbi luude mineraliseerimiseks. Täpsemat teavet kaltsitriooli toime kohta leiate siit.
