Nagu põhiteemas juba kirjeldatud, puudutab Glutamin Glutaminsäure puhul aminohapet, mida keha saab sünteesida. Intensiivse treeningu käigus tekivad kataboolsed olukorrad, mis põhjustavad rakumürgi ammoniaagi eraldumist. Glutamiinhape neelab vabanenud ammoniaaki.
See neeldumine tekitab glutamiini, mis neutraliseerib ammoniaagi põhjustatud neuromuskulaarseid kahjustusi. Glutamiin lõpuks jõuab maks vereringe kaudu, kus see lahustatakse glutamiinhappeks. Intensiivse treeningu (= kataboolne olukord) või vähendatud toidu tarbimise korral lihasrakud kaotavad glutamiini.
Keha vajab energiat, mida ta püüab murda valgud aminohapeteks. Selle energiatootmisprotsessi käigus võivad teised aminohapped (nt arginiin, histidiin, aga ka hargnenud ahelaga (BCCA) nagu leutsiin ja isoleutsiin) muundatakse glutamiinhappeks. Pärast glutamiinhappe imendumist soolestikus leiab lõpuks konversiooni alaniiniks, mis jõuab maks vereringe kaudu ja varustab seal vajalikku energiat.
Teiste aminohapete muundamise tulemuseks on aminohapete defitsiit kehas ja selle tagajärjel vähenenud biosüntees negatiivse lämmastikuga tasakaal ja suurenenud lihaste lagunemine. Siinkohal võib väljastpoolt tarnitav glutamiin põhjustada teiste aminohapete tarbimise vähenemist ja seega takistada ka viimases lõigus kirjeldatud kõrvaltoimeid (vähendatud biosüntees negatiivse lämmastikuga tasakaal ja suurenenud lihaste lagunemine).
