Kui kaua kestab koolihirm?
Koolifoobia kestus sõltub tugevalt probleemi põhjusest ja ulatusest. Reeglina ei kao see iseenesest. Kui see aga kiiresti ära tuntakse ja päästikute vastu võideldakse, võib see mõne nädala pärast uuesti kaduda. Kui päästik jääb alles ja närib lapse füüsilist ja vaimset tervis, võib koolihirm aina süveneda ja püsida seni, kuni laps vajab professionaalset abi.
Mis on prognoos?
Prognoos on lapsel erinev ja seetõttu puuduvad üldiselt kehtivad andmed. Siiski on teada, et kaks tegurit vanus ja kooliärevuse raskus mõjutavad prognoosi oluliselt. Näiteks alla 11-aastastel lastel on ravi edukuse protsent üle 90% ja seda vaid väheste piirangutega, nii et neid saab tavaliselt koolihirmust "ravida". Vanematel raskema vormiga lastel tekib seevastu sagedamini selline isiksusehäire mis saadab neid kogu elu. Nii kaob mingil hetkel hirm kooli ees, kuid psühholoogiline häire jääb püsima.
Kust tuleb koolihirm?
Igapäevase koolielu ees on palju põhjuseid. Peaaegu iga laps kardab aeg-ajalt kooli minna, näiteks vahetult enne testi või eksamit. Sellest tuleb eristada konflikte, mis põhjustavad püsivat hirmu kooli ees ja võivad aja jooksul lapse haigeks teha.
Need on tavaliselt kas sotsiaalsed või tulemuslikkusega seotud hirmud. Tüüpiliste sotsiaalsete konfliktide hulka kuuluvad kiusamine, piinlikkushirm, hirm õpetaja ees või madal enesehinnang ja sellega seotud probleemid. Lapsed kardavad neid olukordi igapäevases koolielus ega reageeri sotsiaalsetele väljakutsetele.
Eriti häbelikud ja reserveeritud tegelased on nende sotsiaalsete hirmude suhtes vastuvõtlikud. Kooliärevuse teise vormi põhjustab esinemissurve, mida lapsed kogevad õpetajatelt, vanematelt või isegi iseendalt. Uurimisolukorrad põhjustavad neis lastes tõelise paanika ja neil on suur hirm läbikukkumise ees.
Selle põhjuseks võivad olla ranged vanemad ja õpetajad ning varasem kehv sooritus koolis, kuid ka heade hinnetega lapsed kardavad sageli eksameid, kui nad endale liiga palju survet avaldavad. Eriti väga ebakindlad või väga ambitsioonikad lapsed on selle koolihirmu suhtes vastuvõtlikud. Väga sageli kannatavad lapsed düsleksia kardavad ka kooli minna.
Võimalike ebaõnnestumiste tõttu tekkiv stress muudab nad agressiivseks ja kurvaks. Kooliärevuse teise vormi põhjustab esinemissurve, mida lapsed kogevad õpetajatelt, vanematelt või isegi iseendalt. Uurimisolukorrad põhjustavad nendes lastes tõelise paanika ja neil on suur hirm läbikukkumise ees.
Selle põhjuseks võivad olla ranged vanemad ja õpetajad ning varasem kehv sooritus koolis, kuid ka heade hinnetega lapsed kardavad sageli eksameid, kui nad endale liiga palju survet avaldavad. Eriti väga ebakindlad või väga ambitsioonikad lapsed on selle koolihirmu suhtes vastuvõtlikud. Väga sageli kannatavad lapsed düsleksia kardavad ka kooli minna. Võimalike rikete tõttu tekkiv stress muudab nad agressiivseks ja kurvaks.
