Side aju ja immuunsüsteemi vahel toimub muu hulgas hormoonide, näiteks stressihormooni kortisool, kaudu. Kaitserakud toodavad ka interleukiinidena tuntud messenger-aineid: nad kontrollivad immuunsüsteemi tegevust ja – kui neid on veres suures koguses – annavad ajule märku, et kehas möllab näiteks infektsioon. Seejärel tõstab aju kehatemperatuuri ja tekitab patsiendi nõrkuse ja loidustunde – nii et ta võtab asja rahulikult. Kui aju registreerib, et interleukiini tase ja seega ka immuunsüsteemi aktiivsus on liiga suur, lülitab see taas keha kaitsevõime välja.
Autonoomne närvisüsteem toimib lisaks sellistele sõnumikandjatele ka suhtlusmeediumina, mis saadab kehast sõnumeid ajju ja vastupidi.
Häiritud immuunrakud
Krooniline stress nõrgestab immuunsüsteemi
Kroonilisel stressil on seevastu erinev mõju: kortisooli tase veres on siis püsivalt kõrgenenud. Stressihormoon kinnitub teatud valgete vereliblede pinnal asuvatele retseptoritele. Selle tulemusena eritavad need rakud vähem interleukiin-1-beetat. See sõnumitooja stimuleerib tavaliselt immuunrakke paljunema. Interleukiin-1-beeta suurendab ka looduslike tapjarakkude aktiivsust ja soodustab teatud patogeenidele spetsialiseerunud antikehade teket. Kui selle sõnumitooja tase langeb, väheneb ka immuunsüsteemi efektiivsus.
Igaüks, kes on pidevalt "võimu all", ei tohiks olla üllatunud, kui ta on korduvalt nakkuse poolt halvatud. Stressirohketel aegadel tekivad paljudel inimestel ka tüütud herpesvillid, mille tekitajaid hoiab immuunsüsteem tavaliselt kontrolli all. Haavad paranevad ka aeglasemalt, kui vigastatu on stressis.
Sport kui stressipidur
Kõik, mis aitab stressi vastu, seevastu tugevdab immuunsüsteemi. Näiteks sport põhjustab kortisooli taseme langust veres. Regulaarne füüsiline aktiivsus tugevdab seega immuunsüsteemi.
Sihtotstarbelised lõdvestustehnikad, nagu autogeenne treening, progresseeruv lihaste lõdvestus või tähelepanelikkuse harjutused, toetavad seega ka keha kaitsevõimet.
Negatiivsete emotsioonide saatuslik jõud
Negatiivsed emotsioonid mõjutavad negatiivselt ka immuunsüsteemi. Inimesed, kes põevad depressiooni või ärevust, on seetõttu vastuvõtlikumad infektsioonidele. Selle mõju ulatust näitavad muu hulgas vähihaigetega tehtud uuringud. Ühes uuringus surid näiteks pooled rinnavähihaigetest, kes samuti kannatasid depressiooni all, viie aasta jooksul, kuid ainult veerand nendest vähipatsientidest, kes ei olnud depressioonis.
Selle põhjuseks võib olla see, et vaimselt stabiilsetel patsientidel on veres rohkem looduslikke tapjarakke. Lisaks patogeenidele võivad need leida ja hävitada ka degenereerunud rakke.
Positiivne energiatõus
Positiivsed emotsioonid võivad seevastu tugevdada immuunsüsteemi ja isegi parandada vähist paranemise võimalusi. Psühhoonkoloogia eesmärk on seega neutraliseerida vähiga seotud psühholoogilisi pingeid. Ravi osana kasutatakse käitumisteraapia tehnikaid positiivsete mõtete tugevdamiseks ja negatiivsete mõtete hajutamiseks. Positiivse meeleolu loomiseks kasutatakse ka visualiseerimistehnikaid.
Hüperaktiivsed immuunrakud
Eksperdid usuvad, et selle põhjuseks on tõenäoliselt kortisooli puudus. Kortisool pärsib tavaliselt interleukiin-2 tootmist, kuid kui kortisooli tase on madal, suureneb interleukiin-2 tootmine. See kutsub tööle rohkem T-rakke, mis ründavad autoimmuunhaiguste taustal ka keha enda rakke. Seda teooriat toetavad muu hulgas tähelepanekud, et osal reumatoidartriiti põdevatel rasedatel kaovad sümptomid ootamatult – raseduse ajal kortisooli tase tõuseb.
Allergiatõuge stressi tõttu
Sarnane mehhanism tähendab, et allergiliste haiguste sümptomid võivad stressi korral süveneda. See võib juhtuda näiteks neurodermatiidi ja astma korral. Mõjutatud isikute immuunsüsteem on ülestimuleeritud ja toodab suuremas koguses immunoglobuliini E. Need antikehad kinnituvad allergiliste reaktsioonide ajal nahale. Allergiahaigetel kinnituvad need antikehad nn nuumrakkudele (leukotsüütide alarühm), mis seejärel vabastavad histamiini. See aine põhjustab tüüpilisi allergiasümptomeid, nagu sügelus, nahapunetus ja kudede turse (turse).
Lõõgastusharjutuse õppimine võib seega ka allergikute elu lihtsamaks teha, nagu uuringud on näidanud: astmahaigetel esineb haigushooge harvemini, neurodermatiidihaigete nahk paraneb ning sihipärasest lõõgastumisest saavad kasu ka heinapalaviku põdejad.