Kuidas näeb välja varases staadiumis valge nahavähk? | Valge nahavähk

Kuidas näeb välja varases staadiumis valge nahavähk?

Kõige olulisem etapp igat tüüpi naha ravimisel vähk on tuvastada varajased staadiumid ja mitte viivitada arsti külastamisega kahtlaste muutuste korral. Varased staadiumid ei põhjusta peaaegu mingeid sümptomeid ja seetõttu ei saa neid ära tunda valu või sügelus. Valge naha varases staadiumis vähk, valkjas-kollakad või punakad laigud on märgatavad päikesele avatud kehaosadel, näiteks näol, dekolteel või käte tagaküljel.

Need asuvad naha pinnal, mistõttu varakult tekivad märgatavad pindmised muutused. Seega võivad laigud olla kõrgendatud, karedad ja jämedad ning kasvada ühtlaselt. Varasem a vähk selles etapis tuvastatakse, seda parem on prognoos ja väiksem nahapind, mida tuleb ravida ja eemaldada.

Kuidas näeb välja lõplik valge nahavähk?

Aasta terminali etapp valge nahavähk võib lõppeda surmaga. Vähk on alahinnatud oht, sest isegi hiljem avastamisel ja ebapiisaval ravimisel võib see naha kaudu ja kogu kehas kahjustada metastaasid. Ravimata jätmisel võib see leid nahal põhjustada tugevat esteetilist, kuid ka funktsionaalset kahjustust alusstruktuuridele.

Näos, kus valge nahavähk sageli esineb, võib vähk moonutada ja hävitada nina, huuled, silmad ja kõrvad ning isegi näo luud. Viimases etapis võivad metastaasid kõiki mõjutada ja hävitada siseorganid. Isegi kui prognoos on üldiselt hea, ei tohi ravi tähelepanuta jätta.

Valge nahavähi diagnoosimine

Nahakasvajate puhul on mingil määral esmatähtis enesediagnostika ja isiklik tähelepanu. Kõigi nahavähi vormide korral parandab prognoosi varajane avastamine. Pindmised muutused võivad tekkida kõikjal nahal.

Kui aga ilmub väike tükk, mis muutub ja kasvab, näitab see naha pahaloomulist muutust. Põhjendatud kahtluse korral tuleks võimalikult kiiresti pöörduda dermatoloogi poole. See arst saab muutust üksikasjalikult uurida nn dermoskoopias.

Eriti olulised tegurid on kontuur, suurus, värvide ebakorrapärasus ja struktuursed ebatasasused. Seejärel tuleb mikroskoobi all koeproovis uurida kahtlast leidu. Üle 35-aastastel inimestel on võimalus teha dermatoloog iga kahe aasta tagant rutiinne uuring.