Lühiülevaade
- Lihaste tõmblemise põhjused: nt. stress, mineraalide puudus, stimulandid (nagu kofeiin), mitmesugused haigused nagu ALS, Parkinson või diabeet
- Millal on lihastõmblused ohtlikud? Kui see on tõsise haiguse sümptom. Sellele võib viidata asjaolu, et seda ei esine ainult juhuslikult.
- Mida saab teha lihastõmbluste vastu? Kahjutute lihastõmbluste korral võib püüda põhjuse kõrvaldada (nt vähendada stressi, süüa tasakaalustatult, mitte tarbida liiga palju kofeiini ja alkoholi). Kui põhjuseks on põhihaigused, alustab arst sobiva ravi (nt ravimitega).
- Millal pöörduda arsti poole? Kui lihastõmblused esinevad sagedamini ja/või kaasnevad valulike lihasspasmidega (nt epilepsia korral).
- Diagnoos: patsiendi küsitlus, füüsilised ja neuroloogilised uuringud (ENG, EEG, EMG), vajadusel täiendavad uuringud, nagu pildistamisprotseduurid (nt kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia) või koeproovi analüüs (biopsia)
Lihaste tõmblused: põhjused ja võimalikud haigused
Kuid alati ei ole tõmblemise taga haigus. Fastsikulatsioonid, st lihastõmblused, mis on tajutavad vaid peene nahaaluse värinana, on sageli kahjutud. Näiteks 70 protsendil elanikkonnast on uinumiseks nn tõmblemine, mis on meditsiinilisest seisukohast täiesti kahjutu. Mõnikord on sümptomi taga peidetud ajutine närviärritus.
Mõnel juhul võivad lihastõmblused olla intensiivistunud või aktiveeritud vabatahtlike liigutustega, sel juhul nimetatakse seda tegevusmüokloonuseks. Muudel juhtudel põhjustavad välised stiimulid, nagu puudutus, valgus või heli, lihaste tõmblemist (refleksne müokloonus).
Haigused, mis põhjustavad lihaste tõmblemist
- Tics, Tourette'i sündroom
- Epilepsia
- Palavikukrambid
- Sclerosis multiplex (SM)
- Amüotroofiline lateraalskleroos (ALS)
- Parkinsoni tõbi
- Creutzfeldti-jakobi tõbi
- Wilsoni tõbi
- suhkurtõbi
- Ajupõletik või ajuverejooks
- Vereringehäired, viirushaigused ja bakteriaalsed infektsioonid
- Närviärritusega ortopeedilised haigused
- Rahutute jalgade sündroom: neuroloogiline häire, mille korral tekivad jalgade ja harvemini käte tajuhäired ja tahtmatud liigutused, eriti puhkeolekus.
Muud tegurid, mis põhjustavad lihaste tõmblemist
- emotsionaalne tasakaalutus, näiteks armutunne
- stress
- stimuleerivad ained nagu kofeiin
- Alkohol ja narkootikumid
- külm ja hüpotermia
- Magneesiumi puudus
- hüpoglükeemia
- närvide pigistamine
- Ravimite kõrvaltoimed
- otsene närviärritus pärast uuringuid (nt tserebrospinaalvedeliku uuring)
Enamikul juhtudel kulgeb lihastõmblus ilma valuta. Kuid sellega võivad kaasneda valulikud lihasspasmid. Tugev lihastõmblus piirab haigete inimeste igapäevaelus tõsiselt, sest sihipärased liigutused, nagu söömine, joomine või kirjutamine, muutuvad raskemaks. Tõmblused intensiivistuvad sageli stressirohketes olukordades, nii et patsiendid on häbimärgistatud kui "närvilised" või "ebakindlad".
Lihaste tõmblemine – ohtlik või kahjutu?
Palju harvemini põhjustavad tõsised haigused lihastõmblusi. Selle märgiks võib olla see, kui tõmblemine esineb sagedamini. Näiteks täheldatakse Parkinsoni tõvega patsientidel tavaliselt lihaste värisemist puhkeolekus (puhkuse treemor). Ainevahetushaigused, nagu suhkurtõbi, võivad samuti avalduda lihastõmblustena – nagu ka amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Sellistel juhtudel tuleb lihastõmblused või nende taga olevad haigused klassifitseerida ohtlikeks või vähemalt tõsisteks.
Lihaste tõmblused: mida saab selle vastu teha?
Kahjutute lihastõmbluste korral saate tüütu sümptomi peatamiseks ise palju ära teha. Kui tõmblemise põhjusena võetakse arvesse haigust, on vajalik arstlik läbivaatus ja tavaliselt arstiabi.
Lihaste tõmblemine: mida saate ise teha
- Ei mingeid stimulante: lihastõmblusi saab sageli vältida ka kofeiinist, alkoholist ja stimulantidest eemal hoidmisega.
- Tasakaalustatud toitumine: mõnikord võib tasakaalustatud toitumine aidata ka lihastõmblusi vähendada. Pöörake erilist tähelepanu piisavale magneesiumi tarbimisele, kui lisaks lihastõmblustele tekivad valulikud krambid. Suuremas koguses mineraali leidub näiteks rohelistes köögiviljades nagu spinat, spargelkapsas, oad või herned, aga ka teraviljad nagu kaerahelbed, nisukliid või riis. Kellele meeldivad puuviljad: banaanid sisaldavad suhteliselt palju magneesiumi.
Enne lihaste tõmblemise vastu magneesiumitablettide võtmist pidage nõu oma arstiga.
Lihastõmblused: mida arst teeb
Sõltuvalt lihastõmbluse aluseks olevast seisundist võib arst soovitada erinevaid ravimeetmeid – sageli lisaks ülalmainitud eneseabimeetmetele.
Ravim
Sageli saab haigusseisundeid ravida ravimitega, näiteks:
- Tikid ja Tourette’i: Abi võivad olla niinimetatud neuroleptikumid – kesknärvisüsteemi funktsioone pärssivad toimeained.
- Essentsiaalne treemor: seda saab sageli leevendada beetablokaatorite või krambivastaste ravimitega.
Mõnikord on lihastõmblused teatud ravimite kõrvalmõju. Sel juhul peate oma arstiga arutama, kas peate jätkama kõnealuse ravimi võtmist või kas selle võib katkestada või asendada paremini talutava preparaadiga.
Töö- ja füsioteraapia
Kui lihastõmblused on tingitud amüotroofsest lateraalskleroosist (ALS), on regulaarne füsioteraapia ja tegevusteraapia väga kasulikud. See võib progresseeruva haiguse kulgu positiivselt mõjutada. Siiski ei saa ALS-i ravida ega ravida põhjuslikult – ei füüsilise ja tegevusteraapia ega muude ravimeetoditega.
Kirurgia
Mõne haigusega seotud lihastõmbluse korral soovitab arst operatsiooni. Näiteks võib ajuoperatsioon olla kasulik epileptikutele. Tavaliselt hõlmab see ajupiirkonna kirurgilist eemaldamist, mis vallandab korduvalt epilepsiahooge.
Mõnikord tehakse operatsiooni ka essentsiaalse treemori korral: selle häire korral saadab teatud ajupiirkond pidevat häirivat signaali. Seda piirkonda saab deaktiveerida operatsiooniga.
Kui lihastõmblused esinevad sagedamini, peaksite laskma arsti juures arstliku läbivaatuse, et välistada ravi vajav seisund. Arsti juurde pöördumine on möödapääsmatu ka ägeda müokloonia ehk vägivaldse lihastõmbluse korral, millega võivad kaasneda valulikud krambid.
Kuna lihastõmblused on väga sageli põhjustatud närvihaigustest, on neuroloog õige inimene, kelle poole pöörduda.
Lihaste tõmblused: uuringud ja diagnoosimine
Esimene samm on üksikasjalik arutelu teie ja arsti vahel, et saada haiguslugu. Arst küsib teilt näiteks, millal, kui sageli, kus ja mis asjaoludel lihastõmblused teie puhul esinevad ning kas teil on muid kaebusi (nt valulikud lihaskrambid, palavik jne).
Samuti on oluline teave tõmbluste võimalike vallandajate kohta, nagu vigastus või hiljutine närvikontroll. Lisaks rääkige oma arstile, kas ja milliseid ravimeid te võtate ning kui teil on teadaolevaid haigusseisundeid (nt epilepsia või diabeet).
- Elektroneurograafia (ENG): see kasutab elektroode, et mõõta närvi juhtivuse kiirust.
- Elektromüograafia (EMG): selles uuringus kasutab arst elektroode, et kontrollida lihase elektrilist aktiivsust.
- Elektroentsefalograafia (EEG): siin uuritakse aju elektrilist aktiivsust, ka elektroodide kaudu.
Sõltuvalt lihastõmbluste leidudest või arvatavast põhjusest võivad olla kasulikud täiendavad uuringud:
- Vere- ja uriinianalüüsid
- Ortopeedilised uuringud
- Pildistamisprotseduurid, nagu röntgenikiirgus, kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRI)
- Lihaskoe eemaldamine (biopsia) täpsemaks uurimiseks laboris
- Tserebrospinaalvedeliku ekstraheerimine (CSF punktsioon) täpsemaks laboratoorseks uuringuks
- L-dopa test (Parkinsoni tõve kahtluse korral)
- Veresoonte uurimine (angiograafia)
- allergiatestid
- psühholoogilised või psühhiaatrilised uuringud
